Karm talv pole loomadele halastanud (1)

Karm talv pole loomadele halastanud

TALVE OHVER: Paks lumi ja pikk talv on saanud saatuslikuks ka sellele kitsetallele.
Foto: Raul Vinni

Paksu lumega ja keskmisest pikem talv on paljude metsloomade eluküünla kustutanud. Metsa all võib näha nii mõnegi hukka saanud looma korjust.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodusvaht Aasar Muul nendib, et loomadele on tänavune talv raske olnud. “Kas nüüd paanikaks just põhjust on, aga ränk on ta olnud,” märgib mees. Aasta algusest kuni eelmise neljapäevani oli Muul oma silmaga näinud 15 surnud looma – hirvi, kitsi, sigu.

Ajakirjanikule näitab ta kraavis vedelevat hirvevasika korjust ja metsa all lebavaid metskitsi, kellest üks alles päris talleohtu. Muul tõdeb, et see on looduslik valik. Talv võtab need, kes hakkama ei saa, ja hukkunud loomad aitavad ellu jääda lihasööjatel. Aasar Muul on näinud isegi merikotkaid korjuste kohal tiirutamas. Ta räägib, et vanad haiged loomad saavad kõige kiiremini otsa, kuid kahju on just vasikatest. Loodusvaht arutab, et sellised talved võivad loomade populatsioonile mõjuda päris laastavalt.

“Peamiselt ikka see paks lumi,” nimetab ta peamise põhjuse, miks loomad hukka saavad. Lume alt ei saa toitu kätte ning nälg muudab nõrgaks. Kitsedel segab paks lumi ka näiteks magamiskoha leidmist. Loom ei suuda lund maapinnani ära kraapida ja külmetab lume peal magades ning siis on kopsupõletik kerge tulema. Kui sellele lisada veel kehv toitumine, pole vikatiga tegelane enam kaugel. “Sellest, mis lume all on, ei tea. Eks paistab, mis pilt avaneb, kui lumi ära sulab,” märgib ta selle kohta, et lumel lebavad korjused ei pruugi olla ainsad.

Muul räägib, et on surnud loomi näinud isegi söödaplatsi kõrval. “Läksime lastega loomadele süüa viima (RMK teeb lastele metsamatku – toim), neil olid kotid kapsaid, porgandeid. Söödaplatsi juures nägime aga surnud looma,” lausub loodusvaht, lisades, et lastele sai muidugi seletatud, mis kitsega juhtus.

Kuidas jahimehed rasketel talvedel loomi aitavad, on omaette teema. “Südametunnistuse asi,” märgib Aasar Muul, et sööta viib see, kes tunneb, et nii on vaja. Heinad, silo, vihad ja muu söödakraam võib jahimehe taskust võtta tuhandeid kroone, ja sööta kulub palju.
“Tegin 40 vihta, nendest jätkus umbes pooleteiseks nädalaks,” sõnab Muul ja toob võrdluseks, et eelmisel aastal jäi samast kogusest talve lõpuks isegi üle. Pehmetel talvedel saavad loomad oma toidupoolise ka mujalt ning söödaplatsidel kulub sööta vähem.

“Põldudel pole ühtegi jälge,” märgib Aasar Muul selle kohta, et loomad liiguvad vähem. Sel ajal on kitsed tavaliselt juba orasepõllul askeldamas, tänavu pole veel ühtegi näha. Mis sa seal askeldad, kui liikudagi raske.
Kui Aasar Muulile eile helistasin, rääkis ta, et nädalavahetuse sulailmad ja kiiresti kahanev lumekiht on looduses rohkem liikumist tekitanud. “Rohkem on loomi ikka näha jah,” kinnitas ta, et nüüd läheb metsaelanike elu päev päevalt kergemaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 100 korda, sh täna 1)