Eesti võib lähitulevikus saada liikuva tapamaja (4)

Eesti võib lähitulevikus saada liikuva tapamaja

Foto: Internet

Põllumajandusministeerium tellis Eesti maaülikoolilt uuringu, mille tulemustest sõltub, kas Eesti saab lähitulevikus pilootprojektina esimese liikuvtapamaja või mitte.

Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu ütles Oma Saarele, et uuringu ülesandeks on selgitada välja liikuvtapamaja majanduslik otstarbekus ja lahendada liikuvtapamaja kasutuselevõtuga seotud tehnoloogilised ja hügieeniohutuse probleemid.
Lepasalu sõnul on liikuvtapamaja sobilik eelkõige mahe-, väike- ja nišitootjale.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles, et uuring selgitab ka välja, kas mõttekas on ehitada liikuvtapamaja Eestis kohapeal või osta see näiteks USA-st, kus taolised tapamajad maksavad 230 000 dollarit. Uuringu positiivse tulemuse korral maksab tapamaja ostu kinni Eesti riik. Suureks võimaluseks on liikuvtapamaja maheliha toomisel, sest Eesti suured lihatööstused maheliha töötlemisega reeglina ei tegele.

Lembit Lepasalu rääkis, et esmajoones on liikuvtapamaja eluliselt vajalik Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti mahetootjatele, eriti hiidlastele, kellel oma lihatööstus puudub. Kindlasti jõuab liikuvtapamaja ka Saaremaale, peatumiskohti võib Saaremaal tekkida 10–20. Peatumiskohas peab tapamajal olema tagatud energia- ja vesivarustus ja jäätmekäitlus.

Liikuvtapamaja peaks Lepasalu sõnul koosnema taparuumist, kus töödeldaks loom kuni rümbani, ja külmutusautost, mis lihaga täitudes jätab tapamaja maha ja viib rümbad tükeldamisele. Saaremaast rääkides võib liikuvtapamaja rümpade tükeldamise osas teha koostööd ka kohaliku lihatööstusega.

Uuringu käigus tehakse ka ettepanekud mobiilse lihatööstuse võimalike kaasomanike vaheliste suhete ja töötlemisteenuse tasu küsimuses.
“Mina leian, et kui praegu on mahetootjad nurka surutud ja igaüks üritab promoda vaid oma talu, siis liikuvtapamaja loob aluse ühistuliseks tegevuseks. Peaks olema nii, et tehakse üks suurem ports mahetooteid ja üritatakse neid siis müüa kas kaubandusketis või eksportida,” rääkis Lepasalu.

Kailuka külas tegutsev mahelambakasvataja Taivo Aavik ütles, et liikuvtapamaja oleks mahetootjatele väga vajalik. Praegu viib Aavik oma lambad tapale Märjamaa mahekombinaati, mis on aga kauguse tõttu väga kulukas.
AS-i Saaremaa Lihatööstus tootmisjuht Aivar Aru ütles, et nende ettevõte on valmis liikuvtapamajaga koostööks ja konkurenti ei karda. “Meie tapavõimsus on niivõrd suur, et üks liikuvtapamaja meid ära küll ei hävita,” sõnas Aru.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 104 korda, sh täna 1)