Saaremaa ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro sõnul ei vasta tõele, et SÜG-i õpilased tunnistust ei saa – kõigile õpilastele antakse õppeaasta lõpus pitsatiga tunnistus ja iga veerandi lõpus kleebitakse tunnistus päevikusse.
“Kõik õpilased saavad tänu e-koolile tunnistuse samal hetkel, kui viimane õpetaja sinna viimase hinde paneb,” ütles Aro Oma Saarele, lisades, et elektroonilise tunnistuse kõrval antakse algklasside õpilastele ka paberkandjal tunnistus, mis on päeviku vahel.
“Meie koolis hindeid küll pannakse, aga lisaks sellele annavad mitmed algklasside õpetajad ka sõnalist tagasisidet,” selgitas Aro, lisades, et tagasiside vorm on õpetaja enda valida ning seega saavad paljud algklasside õpilased koolist tegelikult lausa kolm tunnistust. Üks on e-koolis nähtav ja sisaldab veerandihinnete kõrval kõiki nn jooksvaid hindeid ning näha on ka puudumised ja hilinemised ja õpetajate kommentaarid. Teine tunnistus, mis sisaldab kõiki veerandihindeid, läheb päevikusse. Kolmanda annab õpetaja paberkandjal ja see on õpilaste jaoks nende arengu seisukohalt ehk kõige sisulisem.
“Meie koolis on 15 aastat antud õpilastele tunnistuste asemel palju enamat informatsiooni sisaldavaid õpinguraamatuid,” selgitas Aro juhtkonna otsust, miks otsustati loobuda n-ö tavalistest tunnistustest.
Saaremaa ühisgümnaasiumil on plaan hinnete üleliigse tähtsustamise kõrvale kujundada esimeses kooliastmes hoopis hinnangute-soovituste süsteem. “Usume, et selle arenduse tulemusega alustame uut õppeaastat,” lubas Aro, kes on samas kindel, et järjest suurem osa koolitööst kolib internetti ja hindamise ideoloogia muutub.
Kui SÜG-i õpilaste vanematel pole aga internetti, siis sellisel juhul võtavad vanemad ühendust klassijuhatajaga ja klassijuhataja teeb pabertrüki kõikidest vajalikest andmetest, nii hinnetelehe kui ka tunnistuse.
“Emotsionaalselt on tunnistuste kätteandmine tähtis nii lastele kui ka lapsevanematele,” ütles Eesti Päevalehele haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, kes on ise Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane.
“Tunnistuste pidulik kätteandmine veerandi ja aasta lõpus on paljudele peredele sama traditsiooniliseks muutunud nagu sinna juurde kuuluvad tort ja lilledki,” leidis Holm.
Vt ka “Kool jättis õpilased tunnistusteta”
Loading ...
Niipalju, kui mina erinevate lastevanematega arutanud olen, pooldavad kõik tunnistust. Samuti ei ole klassijuhatajal selle kirjutamise vastu midagi. On ju seda tehtud kogu aeg.
Arusaamatuks jääb juhtkonna vastuseis. Hoolekogus arutatud seda juba korduvalt aga neil jätkub ikka õigust, et seda ei ole vaja.
Ja seda väikest lipikut mis päevikus oli uuri lausa luubiga. Väga hea, et seegi oli aga mis oli vanal tunnistusel viga. See paber ei ole ju tõesti nüüd nii kallis. Ja kui aasta lõpus nagunii tunnistuse saab, sel juhul ei saa asi olla ka rahas, et paber kallis??? Ja sel juhul võiks ju see normaalne tunnistus iga veerandi lõpp ka kodus olla.
Direktor ei saa taganeda õppenõukogu otsusest, et igal veerandil tunnistusi ei väljastata. Seda on tinginud klassijuhatajate vastumeelsus veerandi lõpus tunnistusi kirjutada ning võidelda nende aineõpetajatega, kes ei saa aru, et viimasel päeval hinnet välja pannes või üldse mitte pannes klassijuhataja pole puhtfüüsiliselt võimeline õigeks ajaks tunnistust lapsele valmis kirjutama. Küll aga on hämmastav tõik, et lastevanemate survel on klassiõpetaja nõus tunnistusi kirjutama, kuid kool EI LUBA ametlikke tunnistusi välja anda, need tulevad kevadel. Loomulikult- siis hakkavad teised vanemad ka küsima, miks ühes klassis antakse tunnistusi ja teises mitte. Nii et tegemist on lihtlabase ringkaitsega ning direktor ei suvatse nõustuda ei eranditega ega ka taaskehtestada korda tunnistusi väljastada iga veerandi lõpus.
Kui e-koolis on kõik hinded olemas, siis kas klassijuhatajal on raske neid sealt iga veerandi lõpus tunnistusele käsitsi ja pastakaga kirjutada, noh nii nagu mõni aasta tagasi õpetajad seda veel oskasid? Kas see peab tõesti ainult trükitud kujul olema? toon ise paberilehe, kui vaja.
Viimane lapsevanem võiks siis käsitsi pastakaga kirjutatud tunnistusele hobuvankriga järele minna.
Lapsevanem, klassijuhatajal ei ole raske hindeid välja kirjutada – kogu probleem seisneb selles, et hr Aro KEELDUB väljastamast kooli logo ja templiga klassitunnistuse blankette. Sest kui üks klass saab tunnistused, siis peaksid ka teised saama, kuid kõik klassijuhatajad neid kirjutada ei soovi.
Eelmisele – mida Te mõtlete tunnistuste väljakirjutamise all? Kui viimane hinne e-kooli pandud, siis jääb ju vaid välja trükkimise vaev. Kas Te õpetajana ei tea, et tänapäeval enam tunnistusi käsitsi kirjutada pole vaja?
Jõhvikas ilmselt ei saa aru, et tunnistusi pole võimalik neli korda aastas välja trükkida, seda saab teha ainult peale neljandat veerandit. Tunnistust kui sellist on võimalik vaadata eKoolist või õpetaja kleebib päevikusse hinnetest väljatrüki, kuid klassikalist tunnistust SÜG-i lapsed esimese kolme veerandi jooksul ei saa, isegi kui õpetaja oleks nõus seda kirjutama. Õpetajana ja klassijuhatajana tean väga hästi, et kui ma tahan õpilastele igal veerandil tunnistuse kätte anda, siis 1. veerandil saan selle välja trükkida, kuid kolm järgmist pean JUURDE KIRJUTAMA. SÜG-s sellist varianti ei lubata.
Ma ju kirjutasin, et meie klassijuhatajal ei ole selle kirjutamise vastu midagi. Arusaamatuks jääb juhtkonna vastuseis.
Ega veerandi lõpus antav tunnistus ei peagi niiväga klassikaline välja nägema. Piisab ju ka paberil hinnetelehest, kus on veerandi koondhinded näha. Paljudel peredel on traditsioon, et veerandi lõppedes minnakse vanaemadele-vanaisadele tunnistust näitama, seepärast oleks hea kui kõik saaksid selle paberi ikkagi kätte. Sain aru, et mõnedel lastel on hinneteleht päevikusse kleebitud, see on ka parem kui mitte midagi.
§ 271. (1) Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat I–III kooliastmel veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumiastmel kursuse- ja kooliastmehinnetest. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) kooli nimetus ja klass;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi;
3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud;
4) käitumise ja hoolsuse hinded, kui vastavalt § 27 lõike 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusele hinnatakse ka õpilase käitumist ja hoolsust;
5) andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.
(RK s 28.09.2006 jõust.03.11.2006 – RT I 2006, 46, 334)
(2) Klassitunnistus ja õpinguraamat kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 – RT I 2001, 75, 454)
(3) Klassitunnistus on üheks õppeaastaks, õpinguraamat kolmeks õppeaastaks (üheks kooliastmeks).
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 – RT I 2001, 75, 454)
(4) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.
(RK s 29.08.2001 jõust.21.09.2001 – RT I 2001, 75, 454)
no nüüd leiti jälle koht kus kisa lahti ajada. jumal tule appi.
Päevikusse kleebitud väljalõiked ei ole tunnistused. Sellised umbmääraseid lehekesi kus on loetelu õppeainetest ning numbritest-tähtedest võib toota iga arvutit tundev inimene titest raugani. Eelpool on juba mitmendat korda viidatud seaduse täpsele kirjeldusele tunnistusest – mis kooli, mis aasta, mis klassi, mis nimega õpilane, õpetaja allkiri kes kinnitab enda pandud hindeid (või lähitulevikus hinnanguid) lapsele. Seega antud küsimuses ei nõustu suur osa algklasside vanematest väitega saadud tunnistustest.
Otse loomulikult teavad vaemad ja lapsed hindeid, jutt käib lihtsalt kooli ja pere vastastikkusest lugupidavast suhtumisest. Need kes teemat labaseks muuta püüavad ning meeleheitlikult vanemate käitumist erinevates kommentaariumites “kiviajaks” kutsuvad, ei ole suure tõenäosusega kunagi mõistnud lapse psühholoogiat (NB! jutt on kogu aeg käinud algkoolilastest) ja soove. Tunnustamine innustab, tähelepanuta jätmine muudab ükskõikseks, ükskõiksus muutub pealiskaudsuseks ja tulemuseks on tuleviku e-inimesed, kes anonüümsete e-kommentaaridega kaaskodanikke kostitavad hoolimata sellest, et igal nime ja näoga inimesel on olemas oma arvamus.
Olümpavõitjale poleks ka ju medalit vaja – täiskasvanud inimene saab ju niigi aru, et esimeseks teiseks või kolmandaks tuli? Vähe sellest – kõik need miljonid täiskasvanudkes ka teavad tulemusi, vahivad ikka staadionil või telekast kuidas nendesugustele paelaga metallitükke kaela pannakse ja diplom pihku surutakse, vahest isegi mitu…. Milleks? Olümpia kodulehel internetis olid ju tulemused üleval!? Trükkigu sealt välja, kes tahab
Pea 100 aastane kool peaks ju ometi mõistma selliseid lihtsaid tõdesid !?