Tuuleenergia tootmine vajab kokkuleppeid (8)

TUULEGENERAATORITE PÜSTITAMISEKS SOBIVAMAD PAIGAD: Kui palju esialgne pilt muutub, selgub teemaplaneeringu menetlemise käigus.

Saare maavanema poolt kokku kutsutud tuuleenergeetika teemaplaneeringu töögrupp kohtus planeeringu koostamise konsultatsioonifirma Hendrikson ja Co esindajatega 12. märtsil. Eesmärk oli koguda erinevaid arvamusi tuuleenergeetika arengu kohta Saare maakonnas.

Tuuleenergeetika teemaplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega peab välja selgitama tuuleenergeetika ruumilise arengu põhimõtted. Planeeringu konsultatsioonifirma on Hendrikson ja Co ning info protsessi kulgemisest võib leida veebilehel http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/ .

Millest töökoosolekul räägiti

Maavanem oli töögrupi koosseisu kutsunud tuuleenergeetika assotsiatsiooni, maanteeameti, lennuameti, politsei- ja piirivalveameti, riigimetsa majandamise keskuse (RMK), omavalitsuste, muinsuskaitseameti, keskkonnaameti, seltsiliikumiste jmt institutsioonide esindajad.

Alustuseks tutvustasid konsultatsioonifirma keskkonnaekspert Kuido Kartau ja teemaplaneeringu projektijuht Pille Metspalu teemaplaneeringu põhimõtteid, tuuleenergeetikaga seonduvat seadusandlust, Eesti energiasüsteemi ja edasisi samme. Valminud on esialgne kaart, mis koostati kaardikihtide üksteise peale asetamisega. Kõigepealt kanti kaardile asulad, teed, elektriliinid, edasi rohevõrgustik ja muud elektrituulikute püstitamist välistavad tegurid. Planeeringu lõppfaasis, kui kõik vaidlemised vaieldud on, võib sobivate alade kaart välja näha hoopis teistsugune.

“Tegemist on planeeringuga, mida koostatakse samaaegselt Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas,” ütles Pille Metspalu. “Seega on täpsusastmelt tegemist maakonnaplaneeringust täpsema planeeringuga.” Ta lisas, et teemaplaneeringuga üritatakse leida eelkõige alad, kus on põhimõtteliselt võimalik tuuleenergia tootmisega tegeleda.

Avalikkuse kaasamine on oluline

“Kuna probleeme on palju, siis meie seisukoht on, et tuleb kaasata võimalikult palju avalikkust,” selgitas Kuido Kartau. “Samas on tuuleparkidega Euroopas juba niipalju tegeletud, et me saame õppida teiste vigadest.”
Pille Metspalu arvas, et kindlasti peab sobivate alade lõplikuks väljavalimiseks tegema tööd kohalike omavalitsustega, et selgitada välja kõikvõimalikud piirangud, mille tõttu mõni esialgsel kaardil esitletud ala ei sobi tegelikult tuulegeneraatorite püstipanemiseks.

Puhke- ja virgestusalade teema tõi välja RMK Saaremaa piirkonna metsaülem Marko Trave, kelle sõnul on RMK rajanud riigimetsa maadele väga palju matkaradu ja puhkealasid.
“RMK pole teemaplaneeringu kohta oma seisukohti veel kujundanud,” ütles Trave. “Käime maakondade koosolekutel informatsiooni kogumas.” Tema sõnul paistab esialgselt kaardilt, et paljud tuulegeneraatorite paigaldamiseks sobivatest aladest kattuvad majandatava riigimetsaga, mis on samuti taastuvressurss. Arvestada tuleb ka ulukite elupaikadega ja asjaoluga, et jahimeeste rajatud söödapõllud ja söötmisplatsid on kujundanud ulukite liikumisteid.

Pille Metspalu sõnul tahavad planeeringu koostajad oma kaarti rikastada eelkõige kohalikele elanikele oluliste teemade pealekandmisega. Kuido Kartau rõhutas, et kindlasti tuleb läbi arutada ka teema, kuidas kohalikud elanikud saaksid tuulikutest mingit tulu kohapeal. Keskkonnaameti looduskaitsespetsialisti Veljo Volke arvates oleks mõttekas välja valida mõned sellised kohad, kuhu võiks tuulikuid rohkem püsti panna, mitte tippida neid ühe-kahe tuuliku kaupa laiali. “Tuuleparkide ja lindude teemat on arutatud juba pea 30 aastat,” rääkis Volke. “Selles osas on meil seisukohad olemas.”

Esimest töökoosolekut juhatanud Saare maavalitsuse spetsialisti Agne Peetersoo arvates oli koosolek igati töine. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikud arutelud toimuvad 29. märtsil kell 15 maavalitsuse ja kell 18 Orissaare vallavolikogu saalis.