Saarlaste sissetulekud on 2007. aasta tasemel

Rahandusministeeriumi statistikast ilmneb, et TSD deklaratsioonide* järgi on elanikkonna keskmise sissetuleku langus 2010. aasta esimestel kuudel mullusega võrreldes süvenenud. Samas tuleb tõdeda, et praegu elame siiski jõukamalt kui 2006. aastal.

Kui 2006. aastal oli Saare maakonna elanike keskmine sissetulek TSD deklaratsioonide järgi vaid 8713 krooni, siis kiire majanduskasvu tingimustes oli see 2007. aastal tõusnud tasemele 10 568 krooni –juurdekasv 1855 krooni ehk veidi enam kui 21%.

Saarlaste keskmise sissetuleku kasv jätkus ka 2008. aastal, jõudes taasiseseisvusaja kõrgeima tasemeni – 11 979 krooni. Tõsi, juurdekasvu tempo sel aastal pidurdus ja langes tasemele 13,4%. Põhjuseks oli maailma majandust haaranud finantskriis.
2009. aastal algas aga keskmise sissetuleku langus (–6%), mis on käesoleva aasta alguses veelgi süvenenud (keskmiselt –7,1%).

Saare maakonna omavalitsustest on 2010. aasta esimestel kuudel keskmine sissetulek mullusega võrreldes kõige enam langenud Ruhnus, kus tagasiminek on ligi 2100 krooni ehk ca 17%. Siinkohal on huvitav märkida, et läbi aastate on ruhnlaste elatustase olnud meie maakonnas kõige kõrgem.

Märkimisväärselt on keskmine sissetulek selle aasta alguses langenud ka Orissaare (–1645 krooni ehk 14,7%), Muhu (–1314 krooni ehk 11,4%), Salme (–1080 krooni ehk 9,4%) ja Valjala vallas (–1028 krooni ehk 9,8%), samuti Kaarma ja Pöide vallas (vastavalt 966 ja 924 krooni ehk 9,1%).
Samas on 2010. aasta alguses keskmine sissetulek mullusega võrreldes veidi tõusnud Laimjala, Mustjala, Torgu ja Kihelkonna vallas. Tõsi, see juurdekasv oli äärmiselt väike – vastavalt siis 250, 117, 92 ja 63 krooni.

*TSD deklaratsioon – see on tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon, mille tööandja peab maksu- ja tolliametile esitama iga kuu 10. kuupäevaks. TSD deklaratsioon kajastab eelkõige tööandja tehtud väljamakseid palgasaajatele. See tähendab, et Saare maakonnas näitab säärane statistika umbes 15 000 inimese sissetulekut. Neile tuleks lisada veel ca 8000 vanadus- ja invaliidsuspensionäri, lapsed, töötud ja ülalpeetavad.


Kommentaar

Kiirpilk masu loori taha

Kuigi firmade jooksvad väljamaksed annavad aimu vaid palgasaajate käekäigust, saab selle info sidumisel muude numbritega üsna tõepärase pildi kogu rahvastiku oludest. Majanduslangus jõudis pärale 2008. a, samas jätkus tulude tõusuinerts veel pea aasta lõpuni ning kukkumine tema täielises ilus paistab välja, vaadates otsa jaanuarile 2010.

Esiteks võib nentida, et erinevate gruppide tulud on lähiminevikus muutunud erinevalt. Kui lugeda “ilusa elu” tipphetkeks kesksuve 2008, on saarlastest palgatöötajate keskmine palk sealtmaalt langenud ca 17%, ehk tollane ca 12 600 kroonine brutopalk on tänaseks sulanud 2200 krooni võrra.

Võrreldes lihtsalt sissetuleku vähenemisega on aga hoopis hullu olukorda sattunud need rohkem kui 1500 saarlast, kes on sama ajavahemiku jooksul töö kaotanud ja kellest paljudel on abiraha saamise aeg lõppemas või juba lõppenud. Lisades siia veel neist sõltuvad hõimlased, jääb vaid nentida, et väga paljude saarlaste jaoks ei ole täna probleem enam vorstiviilaka paksus leivakäärul, vaid leib ise.

Veidi paremini on masu ajal käsi käinud vanaduspensionäridel, kelle sissetulek vaadeldaval perioodil pole kahanenud, vaid hoopis kasvanud üle 10%. Iseküsimus, kas seda tänavuse talve krõbedate küttearvete juures ka kuidagi tajuda on, aga vähemasti suvel peaks küll vähe kergem olema.
Ei oskagi muud öelda, kui et väga tahaks loota, et kätte on jõudmas piir, kus langus peatub ja edasi hakkab minema ülesmäge, vaevaliselt, aga siiski.

Aivar Sõrm
SEB Kuressaare kontori juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)