Märtsiküüditaja kahetseb, kuid süüdi end ei tunnista (5)

Märtsiküüditaja kahetseb, kuid süüdi end ei tunnista

KOHTUPROTSESSIL KURESSAARES AASTAL 2002: (Vasakult) Stepan Nikejev, August Kolk, Pjotr Kislõi.
Foto: Egert Kamenik / Postimees

Kaitsepolitsei süüdistuse järgi saarlaste küüditamises osalenud ja ainsana kohtualuseks jäänud Stepan Nikejev ütles, et ehkki deporteerimisoperatsioon Priboi oli ebaseaduslik nii toonaste kui ka praeguste seaduste järgi, ta küll kahetseb juhtunut, kuid süüdlasena end ei tunne.

“Väljapääsu polnud kellelgi, kui ma poleks nõustunud operatsioonis kaasa tegema, oleks mind maha lastud,” ütles 1924. aastal sündinud, praegu Tallinnas elav Nikejev Oma Saarele.
Kaitsepolitsei süüdistuse järgi osales ENSV riikliku julgeolekuministeeriumi Saaremaa osakonna operatiivvolinik Stepan Nikejev 25.–29. märtsini 1949. aastal Kaarma valla 12 elaniku küüditamises ning valmistas ette veel 205 saarlase külmale maale viimist.

“Olen seda kõike ka kohtule rääkinud ning mulle tundus, et kohtus paljud inimesed mõistsid mind,” ütles Nikejev. Tema kohtuprotsess, mis pidanuks toimuma tänavu veebruaris, lükati süüdistatava halva tervise tõttu edasi sügisele.
Eile ütles Nikejev, et kui kohus peaks ta süüdi mõistma, on ta valmis ka karistust kandma. “Kui leitakse, et pean kohtu ette astuma ka oma halva tervisega, siis tulen kohale,” rääkis mees. Ta lisas, et kui kohus leiab, et tema on süüdi, siis tuleks ka Stalin süüdi mõista.

“Minu elu on juba elatud, tervis on vilets, praegugi käib pea ringi,” sõnas Nikejev, märkides, et küüditamise käsud tulid 1949. aastal siiski ENSV võimudelt ning tema oli ainult käsutäitja.
“Kuna ma eesti keelest aru ei saanud, oli minuga kaasas kohalik aktiiv,” rääkis Stepan Nikejev, kes on küll kuulnud teise küüditaja, Rudolf Sisaski vabandamisest Muhu rahva ees, kuid ise säärast sammu astuda ei kavatse. 

Kaitsepolitsei andmeil said märtsiküüditamises Saaremaal süüdistuse 12 inimest. Enne kohtuprotsessi algust surid Boris Loho, Osvald Adamson, Leonid Maikov. Tervislikel põhjustel lõpetati menetlus enne protsessi algust Nikolai Žerebtsovi suhtes. Aastaid väldanud kohtuprotsessi kestel surid veel Heino Laus, Viktor Martson ja Albert Kolga. Halva tervise tõttu vabastati protsessist Rudolf Sisask. Kohtuprotsess jätkub Stepan Nikejevi üle.

10. oktoobril 2003 mõisteti Saaremaal märtsis 1949 toimunud küüditamises süüdi August Kolk ja Pjotr Kislõi ning karistati neid inimsusvastase kuriteo toimepanemise eest tingimisi 8-aastase vangistusega 3-aastase katseajaga. 7. novembril 2006 mõisteti inimsusvastases kuriteos süüdi Vladimir Kase, keda kohus karistas tingimisi 8-aastase vangistusega 3-aastase katseajaga.


Küüditasid saarlasi-muhulasi

ENSV RJM-i Saaremaa operatiivvolinikud Rudolf Sisask (1926), Stepan Nikejev (1924), Boris Loho (1918–2001), Albert Kolga (1924–2006); ENSV RJM-i keskaparaadi töötaja August Kolk (1924) ning ENSV SM-i Saaremaa osakonna miilitsad Pjotr Kislõi (1921), Viktor Martson (1921–2004), Vladimir Kask (1926), Heino Laus (1927–2006), Osvald Adamson (1927–2001), Leonid Maikov (1924–2001) ja Nikolai Žerebtsov (1921–2003).

Allikas: Kaitsepolitsei

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)