Sääre arendamise osas tõmmati pingeid alla (9)

Sääre arendamise osas tõmmati pingeid alla

NÄIDE ORISSAAREST: Torgu vallavanem Tiit Põld tõi näiteks Orissaare Illiku laiu arendamise, kus vald otsustas eemale tõrjuda suurte plaanidega arendajad ja anda selle arendamiseks kohalikele. “Täna pole seal mitte midagi,” nentis Põld.
Foto: Raul Vinni

Sõrve tuletornilinnaku arendajate, vallaametnike ja kohalike elanike eile Torgus toimunud kohtumisel jõuti arusaamisele, et inimestele oleks pidanud juba varem projekti rohkem lahti rääkima, ning edasi püütakse minna asju omavahel läbi arutades.

“Kui me jää sulama paneme, pole keegi kindlasti selle (projekti – toim) vastu. Tuleks teha vigade parandus. Oleme vist kõik huvitatud, et asjale tuleks positiivne lahend,” ütles Torgu vallavolikogu esimees Mihkel Undrest.
Arendajate esindaja Andro Roosileht tunnistas, et ehk ei ole ta tõesti osanud asju ajada nii, et see oleks andnud parima tulemuse, kuid lubas, et edaspidi kujuneb kogukonnaga suhtlemine ja diskussioon tihedamaks.

Pole Sääre arengu vastu

Mitmed kohaletulnud toonitasid, et nad ei ole Sääre arendamise projekti vastu, pigem on neil tekkinud mõningaid küsimusi. “Inimestel on ikka omad hirmud,” ütles vallavolikogu liige, Roheliste erakonda esindav Kaupo Vipp.
Andro Roosileht selgitas koosolekul uuesti arendusprojekti olemust ja vastas ka küsimustele.

“Projekt aitab piirkonda elavdada,” märkis ta kõigepealt. Juba meetme, millest soovitakse taotleda üle 20 miljoni krooni, tingimused ei luba aga pakkuda majutus- ja toitlustusteenust, nagu kardetakse.
Kohalik turismiettevõtja Jüri Mitt oponeeris seepeale, et projekti tasuvusuuringusse on kirjutatud, et tulevikus oleks võimalik külastuskeskuse kõrvalkrundile (mis kuulub samadele isikutele, kes arendavad tuletornilinnakut), ehitada majutusettevõte. See omakorda pärsiks tema turismitalu tegutsemist, väitis Mitt.

Roosileht vastas, et tegu on hoopis teise projektiga, ja sinna krundile ei ole keegi midagi tegema hakanud. Mitt omakorda väljendas arusaamatust, et kui sinna pole midagi planeeritud, miks oli seda siis vaja projekti kirjutada.
Roosileht selgitas, et tegu on siiski vaid tasuvusuuringuga, konkreetsete tegevustega projekti pole veel koostatud.
Ta kinnitas, et konkreetse tuletornilinnaku projektiga ei ole plaanis hakata kellegi tegevust dubleerima, vaid pigem koondada kokku tegevused, mida tehakse nii või teisiti.

Samas lisas Andro Roosileht, et kui mingid seadusandlikud aktid ühte või teist tegevust teha ei lase, siis neid ka ei tehta. See puudutab näiteks surfi-alast tegevust Säärel, mis võib mõjutada Sääre kui väga olulise lindude rändepaiga funktsiooni.
Roosileht proovis inimestele ka selgitada, et suvepäevade all ei mõelda mitte mingeid “läbupidusid”, vaid pigem inimeste rahumeelseid kokkutulekuid. “Sööki, napsi ja öömaja ei saa,” kinnitas ta.

Kokkutulnud tõdesid, et ka Roosilehe ettevõttele kuuluva Sääre Paargu restorani juures toimunud üritused on seni toimunud kõik korrektselt. Mihkel Undrest arvas, et ega sõrulaste kokkutulekute sarnastel üritustel vanemad inimesed eriti peale kella kümmet enam toimetada jaksagi.

Annaks kõigile midagi

Roosileht selgitas veel kord, et tuletornilinnakust saaks pigem infot ümberkaudsete tegevuste kohta ning see oleks võimalus kõikide ettevõtjate jaoks. Sellega soostus ka Mitt, et kui tema pakub sööki ja majutust, siis oleks inimestel võimalus külastada tuletornilinnakut ja seal endale tegevust leida, kuid avaldas samas kahtlust, et kas seal pakutavad teenused ehk liiga kallid ei ole.

“Läheme edasi rahulikult, palun,” ütles volikogu esimees Mihkel Undrest ja sai kokkutulnutelt, eelkõige arendajatelt lubaduse, et edaspidi istutakse taas ühe laua taha ja arutatakse, kuidas on kõige mõistlikum edasi minna nii, et rahul oleksid nii arendajad kui ka kogukond.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)