Oma Saar: tahan saada Tallinna lennukile või muidu suren 2010 (34)

Viimase paari nädala jooksul on juba kaks Oma Saare juhtkirja Saare maavalitsuse ja Estonian Airi päralt. Eesti Vabariigi aastapäevakõnes ma pöörasin tähelepanu väära pildi loomisele asjadest ajakirjanduse poolt. Ja see eksisteerib kahetsusväärselt edasi.

Oma Saare kirjutised on musternäide sellest, millega üritatakse kujundada negatiivset mainet äriettevõttele Estonian Air ja avaliku lennuteenuse tellijale Saare maavalitsusele. Olgugi et Oma Saar käsitleb Saare maavalitsuse andmeid, teeb ta objektiivsetele andmetele tuginedes ebaobjektiivseid järeldusi. Ajakirjandusvabaduse piir läheb sealt, kus algab teiste isikute vabaduse piir, ja sellel piiril ei tohiks teha vääraid järeldusi.

Kas lende on ära jäänud?

On, muidugi on. Ei eksisteeri maailmas ühtegi lennuliini, kus lende ei ole ära jäänud või ei ole edasi lükatud. Kuu aega tagasi proovisin lennata Finnairi tütarfirmaga Helsingisse ja ainult prooviks see jäigi – seekord põhjuseks mootoririke. Ka Estonian Airil jäävad lennud ära, midagi ei ole parata.

Kuid analüüsime väheke andmeid. Lihtsaim moodus on võrrelda andmeid endise vedaja Avies ja praeguse vedaja Estonian Air vahel. 2008. aastal, kuni lepingu lõppemiseni septembrikuus, teostas Avies 96% graafikujärgsetest lendudest. 2009. aastal, jaanuarist detsembrini, teostas Estonian Air 96% graafikujärgsetest lendudest. Nagu näete, ei ole lendude ärajäämise osas mitte mingisuguseid muutusi.

Mida Oma Saar maavalitsusele ja Estonian Airile ette heidab?

Järeldus suuremast lendude ärajäämisest lennufirma süül on vale, sest ärajäänud lendude protsent on sama ja võrreldud perioodid on ebavõrdsed Estonian Airi kahjuks, sest Estonian Airi puhul on sees ka sügisperiood.

Liikluskindlus on läinud paremaks. Võrreldes Aviesi aegadega on tagatud inimeste transport sihtpunkti bussiga juhul, kui lennuk ei lenda ning piletit on võimalik osta peale lennujaama ka reisibüroodest ja internetist. Lisandunud on e-registreerimine lennule selleks, et liiga vara kohale ei peaks tulema. Võimalus on saata lisaks eelpool mainitule ka oma pagas soovitud lennu lõpp-punkti üle maailma.

Eraldi väljatoomist väärib asjaolu, et reisijate arv on kasvanud hoolimata majanduslikust surutisest. Seejuures on siin selge erinevus parvlaevaliiklusest, kus reisijate arv on viimasel aastal selgelt vähenenud. 2007. aastal teenindas Avies 10 439 reisijat, 2009. aastal Estonian Air 11 321 reisijat. Kahjuks ei saa võrdlusesse tuua 2008. aastat, sest siis vedasid mõlemad ettevõtted, kuid reisijaid oli siis 11 355. 2008. aastal mõjutas reisijate arvu ka ametikooli korraldatud AEHT konverents ja B7 aastakonverents, mil tehti lisareise.

Teeme teise kiire ja lihtsa analüüsi – kas lennud on ära jäänud lennuettevõtte poolt põhjustatult või ilmastiku süül. Meil on olemas viimaste kuude andmed erinevate põhjuste kohta, miks lennud ära jäid. 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris jäi ära kokku 13 lendu 66 tellitud lennust, nendest kaheksa halva ilma tõttu, kaks tehnilisel põhjusel, üks seoses lennuki teisele liinile suundumise, üks meeskonna haigestumise tõttu ja üks kokkuleppel maavalitsusega (1. jaanuari hommikune lend).

Lennufirma süül jäi ära kolmeteistkümnest ärajäänud lennust ainult kolmandik. Ja ainult pooled neist ehk 15% kõigist ärajäänud reisidest toimusid lennukirikke tõttu. Kaks kolmandikku ärajäänud reisidest ei ole seotud lennufirmaga. Kuid ajakirjanikke see pisiasi ei morjenda, kui tahaks nii väga lennufirma ja maavalitsuse peal hambaid teritada. Maavalitsus ja Estonian Air tegelevad ühe kolmandiku probleemiga ja proovivad seda paremaks muuta ning ajakirjandus tegeleb sellega, et ilmastiku tõttu ärajäänud suuremat osa reise seostada Estonian Airi ja maavalitsusega. Oh, milline edasiviiv jõud!

Mida teha suurema probleemiga – ilmastiku tõttu ärajäänud reisidega?

Ilmastiku tõttu ärajäänud reisidega on kaks võimalust – kas muuta ilma või paigaldada Kuressaare lennujaama täppismaandumisseadmed ehk ILS (Instrumental Landing System). Esimene võimalus käib maavalitsusel, Estonian Airil ja ka Tallinna Lennujaama Kuressaare lennujaamal, ajakirjandusel ja eesti rahval selgelt üle jõu.

Teine probleem ei puutu otseselt Estonian Airi ja maavalitsuse mõjuvõimu alla. Maavalitsus on küll päris kaua ja põhjalikult sellega tegelenud – kirjutanud Tallinna Lennujaamale ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirju, kohtunud mõlema asutuse juhtide ning ametnikega. ILS-i paigaldamisega on Tallinna Lennujaam juba piisavalt pikalt tegelenud ja loodetavasti jõuab vastavalt senistele plaanidele ja lubadustele ka käesoleva aasta jooksul lõpptulemusteni.

Kindlasti ei aita olukorda parandada Oma Saare ajakirjaniku poolt pakutud versioon. Ajakirjaniku versiooni kohaselt võiks maavalitsus lepingu Estonian Airiga üles öelda ja siis muutuks ka ilmastik paremaks koos Kuressaare lennujaama täppismaandumisseadmetega. Võin kindlalt väita, et ilmastik paremaks ei muutu, täppisseadmed ei paigaldu ja tehniliste rikete arv on kõigil lennufirmadel keskmiselt samas suurusjärgus. Ma usun, et ka uuriv ajakirjandus on nüüd sellele arusaamisele jõudnud ning Oma Saar ei muutu naljanumbriks, kus poolt uskudes ka poolega petta saad.

Kokkuvõtteks soovin, et inimesed rohkem kasutaksid avalikke ühisteenuseid ja esitaksid ka positiivseid ettepanekuid avalike teenuste parandamiseks. Ise kasutan aina enam lennutransporti – nimelt ei oma maavalitsus alates käesolevast nädalast enam ametiautosid – ja olin ka käesoleva neljapäeva õhtuses lennukis, mis tegi udu tõttu Kuressaare lennujaama kohal ringi ning suundus uuesti Tallinna. Proovisin reede hommikul uuesti ja jõudsin õnnelikult pärale. Lõpp hea, kõik hea. Lõpetaksin Jüri Tuuliku sõnadega – meretagune asi!
Head lendamist!


Kommentaar

Et lugejal ei tekiks väära arusaama Oma Saare püüdlustest, millele lugupeetud maavanem vihjab, siis tahan lisada kommentaari.

Oma Saare eesmärk ei ole “üritada kujundada negatiivset mainet äriettevõttele Estonian Air ja avaliku lennuteenuse tellijale Saare maavalitsusele”. Maine kujundab igaüks endale eelkõige ikka ise ja Estonian Airi maine, sealjuures veel negatiivne, ei peaks ühele maakonnalehele küll korda minema sel määral, et seda kuidagi omalt poolt kujundama asuda. Meil on hoopis teised eesmärgid.

Leht kirjutab sellest, millest inimesed räägivad: mis neid kurvastab, mis neid rõõmustab. See on lehe ülesanne. Nii kahju kui ka ei ole, jõuab toimetusse rahulolematuid arvamusavaldusi nii lennu- kui bussiliikluse kohta suhteliselt palju.

Veel üks nüanss – uudist edastades ei ole ajakirjaniku asi versioone pakkuda, küll on aga tema kohus küsimusi esitada. Siin on oluline vahe.
Naljanumbriks? Tänan, ei. Neid on niigi.

Tiina Luks
peatoimetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)