Viimase paari nädala jooksul on juba kaks Oma Saare juhtkirja Saare maavalitsuse ja Estonian Airi päralt. Eesti Vabariigi aastapäevakõnes ma pöörasin tähelepanu väära pildi loomisele asjadest ajakirjanduse poolt. Ja see eksisteerib kahetsusväärselt edasi.
Oma Saare kirjutised on musternäide sellest, millega üritatakse kujundada negatiivset mainet äriettevõttele Estonian Air ja avaliku lennuteenuse tellijale Saare maavalitsusele. Olgugi et Oma Saar käsitleb Saare maavalitsuse andmeid, teeb ta objektiivsetele andmetele tuginedes ebaobjektiivseid järeldusi. Ajakirjandusvabaduse piir läheb sealt, kus algab teiste isikute vabaduse piir, ja sellel piiril ei tohiks teha vääraid järeldusi.
Kas lende on ära jäänud?
On, muidugi on. Ei eksisteeri maailmas ühtegi lennuliini, kus lende ei ole ära jäänud või ei ole edasi lükatud. Kuu aega tagasi proovisin lennata Finnairi tütarfirmaga Helsingisse ja ainult prooviks see jäigi – seekord põhjuseks mootoririke. Ka Estonian Airil jäävad lennud ära, midagi ei ole parata.
Kuid analüüsime väheke andmeid. Lihtsaim moodus on võrrelda andmeid endise vedaja Avies ja praeguse vedaja Estonian Air vahel. 2008. aastal, kuni lepingu lõppemiseni septembrikuus, teostas Avies 96% graafikujärgsetest lendudest. 2009. aastal, jaanuarist detsembrini, teostas Estonian Air 96% graafikujärgsetest lendudest. Nagu näete, ei ole lendude ärajäämise osas mitte mingisuguseid muutusi.
Mida Oma Saar maavalitsusele ja Estonian Airile ette heidab?
Järeldus suuremast lendude ärajäämisest lennufirma süül on vale, sest ärajäänud lendude protsent on sama ja võrreldud perioodid on ebavõrdsed Estonian Airi kahjuks, sest Estonian Airi puhul on sees ka sügisperiood.
Liikluskindlus on läinud paremaks. Võrreldes Aviesi aegadega on tagatud inimeste transport sihtpunkti bussiga juhul, kui lennuk ei lenda ning piletit on võimalik osta peale lennujaama ka reisibüroodest ja internetist. Lisandunud on e-registreerimine lennule selleks, et liiga vara kohale ei peaks tulema. Võimalus on saata lisaks eelpool mainitule ka oma pagas soovitud lennu lõpp-punkti üle maailma.
Eraldi väljatoomist väärib asjaolu, et reisijate arv on kasvanud hoolimata majanduslikust surutisest. Seejuures on siin selge erinevus parvlaevaliiklusest, kus reisijate arv on viimasel aastal selgelt vähenenud. 2007. aastal teenindas Avies 10 439 reisijat, 2009. aastal Estonian Air 11 321 reisijat. Kahjuks ei saa võrdlusesse tuua 2008. aastat, sest siis vedasid mõlemad ettevõtted, kuid reisijaid oli siis 11 355. 2008. aastal mõjutas reisijate arvu ka ametikooli korraldatud AEHT konverents ja B7 aastakonverents, mil tehti lisareise.
Teeme teise kiire ja lihtsa analüüsi – kas lennud on ära jäänud lennuettevõtte poolt põhjustatult või ilmastiku süül. Meil on olemas viimaste kuude andmed erinevate põhjuste kohta, miks lennud ära jäid. 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris jäi ära kokku 13 lendu 66 tellitud lennust, nendest kaheksa halva ilma tõttu, kaks tehnilisel põhjusel, üks seoses lennuki teisele liinile suundumise, üks meeskonna haigestumise tõttu ja üks kokkuleppel maavalitsusega (1. jaanuari hommikune lend).
Lennufirma süül jäi ära kolmeteistkümnest ärajäänud lennust ainult kolmandik. Ja ainult pooled neist ehk 15% kõigist ärajäänud reisidest toimusid lennukirikke tõttu. Kaks kolmandikku ärajäänud reisidest ei ole seotud lennufirmaga. Kuid ajakirjanikke see pisiasi ei morjenda, kui tahaks nii väga lennufirma ja maavalitsuse peal hambaid teritada. Maavalitsus ja Estonian Air tegelevad ühe kolmandiku probleemiga ja proovivad seda paremaks muuta ning ajakirjandus tegeleb sellega, et ilmastiku tõttu ärajäänud suuremat osa reise seostada Estonian Airi ja maavalitsusega. Oh, milline edasiviiv jõud!
Mida teha suurema probleemiga – ilmastiku tõttu ärajäänud reisidega?
Ilmastiku tõttu ärajäänud reisidega on kaks võimalust – kas muuta ilma või paigaldada Kuressaare lennujaama täppismaandumisseadmed ehk ILS (Instrumental Landing System). Esimene võimalus käib maavalitsusel, Estonian Airil ja ka Tallinna Lennujaama Kuressaare lennujaamal, ajakirjandusel ja eesti rahval selgelt üle jõu.
Teine probleem ei puutu otseselt Estonian Airi ja maavalitsuse mõjuvõimu alla. Maavalitsus on küll päris kaua ja põhjalikult sellega tegelenud – kirjutanud Tallinna Lennujaamale ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirju, kohtunud mõlema asutuse juhtide ning ametnikega. ILS-i paigaldamisega on Tallinna Lennujaam juba piisavalt pikalt tegelenud ja loodetavasti jõuab vastavalt senistele plaanidele ja lubadustele ka käesoleva aasta jooksul lõpptulemusteni.
Kindlasti ei aita olukorda parandada Oma Saare ajakirjaniku poolt pakutud versioon. Ajakirjaniku versiooni kohaselt võiks maavalitsus lepingu Estonian Airiga üles öelda ja siis muutuks ka ilmastik paremaks koos Kuressaare lennujaama täppismaandumisseadmetega. Võin kindlalt väita, et ilmastik paremaks ei muutu, täppisseadmed ei paigaldu ja tehniliste rikete arv on kõigil lennufirmadel keskmiselt samas suurusjärgus. Ma usun, et ka uuriv ajakirjandus on nüüd sellele arusaamisele jõudnud ning Oma Saar ei muutu naljanumbriks, kus poolt uskudes ka poolega petta saad.
Kokkuvõtteks soovin, et inimesed rohkem kasutaksid avalikke ühisteenuseid ja esitaksid ka positiivseid ettepanekuid avalike teenuste parandamiseks. Ise kasutan aina enam lennutransporti – nimelt ei oma maavalitsus alates käesolevast nädalast enam ametiautosid – ja olin ka käesoleva neljapäeva õhtuses lennukis, mis tegi udu tõttu Kuressaare lennujaama kohal ringi ning suundus uuesti Tallinna. Proovisin reede hommikul uuesti ja jõudsin õnnelikult pärale. Lõpp hea, kõik hea. Lõpetaksin Jüri Tuuliku sõnadega – meretagune asi!
Head lendamist!
Kommentaar
Et lugejal ei tekiks väära arusaama Oma Saare püüdlustest, millele lugupeetud maavanem vihjab, siis tahan lisada kommentaari.
Oma Saare eesmärk ei ole “üritada kujundada negatiivset mainet äriettevõttele Estonian Air ja avaliku lennuteenuse tellijale Saare maavalitsusele”. Maine kujundab igaüks endale eelkõige ikka ise ja Estonian Airi maine, sealjuures veel negatiivne, ei peaks ühele maakonnalehele küll korda minema sel määral, et seda kuidagi omalt poolt kujundama asuda. Meil on hoopis teised eesmärgid.
Leht kirjutab sellest, millest inimesed räägivad: mis neid kurvastab, mis neid rõõmustab. See on lehe ülesanne. Nii kahju kui ka ei ole, jõuab toimetusse rahulolematuid arvamusavaldusi nii lennu- kui bussiliikluse kohta suhteliselt palju.
Veel üks nüanss – uudist edastades ei ole ajakirjaniku asi versioone pakkuda, küll on aga tema kohus küsimusi esitada. Siin on oluline vahe.
Naljanumbriks? Tänan, ei. Neid on niigi.
Tiina Luks
peatoimetaja
Loading ...
Küsimusi võivad ju kõik esitada, aga ajakirjaniku “küsimus” ja teema püstitus peaksid olema kaalutletud ning end eelnevalt faktidega kurssi viinud, mida praegu maavanem tegi.
Loevad faktid, mitte puhtalt inimeste emotsiooni pealt tehtud lugu, mis küll paratamatult müüb, kuid ei kajasta täit tõde :)
1. milline on EA ja Aviesi ärajäänud lendude statistiline võrdlus sügisperioodidel (ei vist olnud sajandi sügistorme eo 2008, 2009 ega 2010?)
2. milline on EAiri pilootide motivatsioonisüsteem? kas nemad otsustavad tahan lendan- tahan ei lenda või otsustab Pilvi Kirsi? kas piloodid tahaksid lennata kui masinad/ilm laseksid?
3. kas oleks võimalik kasutada sõltumatut eksperti hindamaks, millised olid ilmaolud ärajäänud lendude kuupäevadel?
4. milline on EA lennukite tehniline seisukord võrreldes Aviesiga? Kas nad on kuidagi ilmatundlikumad või kehvemad?
5. milline oli ärajäänud lendudele registreerunud reisijate keskmine arv võrreldes toimunud lendude keskmise reisijate arvuga? kas “ilm on sandivõitu ja teid on nii vähe ka” on usutav külajutt?
6. kas EAl on lennukite tehnokontrolliks karmimad tingimused kui Aviesil, et nad pidevat remonti vajavad ja korrast ära on? Kas riik seda asja reguleerima ei peaks?
7. retooriline küsimus: kui tähtsad on EA jaoks kohalikud lennud (noh, missioonitunne ja asjad).
Kas OS oleks võimeline sellise uuriva ajakirjanduse näitega maha saama? Või maavalitsus, kelle asi oleks enda valitud ja strateegiliselt olulist teenuspakkuja valikut õigustada? Pideva ja aastatepikkuse lendajana tundub küll, et maavalitsus tegeleb enda otsuste õigustamisega, aga mine sa vana isahane tea.
ei tea kohe, kas nutta või naerda, et mel selline maavanem on. aga miks, kas tõesti kedagi muud pole panna. tooge mäeker talinast ära, saaks ka säädsama…
Nutan ja naeran, sest maavanem on parim saarlane. Oma Saar võiks minu rolli üle võtta!!! Nimi võiks ajalehel olla peale nimevahetust Oma Narr. Motoks “Kõik maailma narrid ühinege, kõik kesikud kummardage!”
Maavanem, mida sa seal kommunismi kantsis konutad? Tule parem pealinna, tegijate sekka, katsume ühiselt teistele Euroopa riikidele Eestist arvestatavat partnerit teha, ka siin on mõtlevatest inimestest põud!
Kui te selle aja ja energia, mida te selle kirjatüki tellimiseks panite, maakonna elu korraldusse oleksite suunanud, võiks ehk muutusi loota. Lihtne on ajakirjanikke süüdistada (muud olulist teie sõnavõttudest kõlama pole jäänudki!), juhtimiseks on rohkemat vaja. Kasvõi seda oskust, et tõele otsa vaadata.
Tõepoolest, Oma Saar pingutab oma artiklitega üle, toob välja numbrid, mis näitavad, et probleemi ju tegelikult pole aga siis järeldavad, et kõik on halvasti. Järeldusi tehakse ikkagi mõõdetud eluliste asjaolude pealt mitte mingi anonüümse arvaja mõtteavalduse järgi. Olen täheldanud, et selline objektiivne mõtlemine tekib tavaliselt siis kui inimene on koolis käinud ja sealt ka midagi kõrva taha pannud. Minu meelest ei sobi maakonnalehel kontrollimatut kriitikat kgu aeg oma lehekülgedele paisata, see ei tee head ei tema ega ka kogu Saaremaa mainele. Minu tuttavad loevad aeg ajalt neid artikleid ja muigavad, et huvitav, mis seal toimub? Elu ei ole must-valge vaid väga mitmekesine ja selle seoste mõistmiseks on vaja paljud asjad endale selgeks teha. Väga lihtne on teise peale näpuga näidata ja teda halvustada aga selline käitumine on äärmiselt lühinägelik ja ei ole kaasajal haritud inimesele kohane, see jääb Maslow püramiidi esimesele kahele astmele. Kui tahetakse, et noored haritud ja maailma mõistvad inimesed rohkem Saaremaale tuleksid ja seal väärtusi loovad siis esmalt on vaja seda suhtumist muuta. Selline negatiivne ja halvustav mentaalne keskkond, kus teadmistesse suhtutakse eitavalt, peletab haritud noored saarest eemale. Igal juhul jõudu maavanemale, kui temasuguseid oleks saarel rohkem siis on küll lootust, et olulised arenguprotsessid saavad toimuma.
Lugesin viimast kommentaari ja mitte ei saa aru, mida on õelda tahetud. Kui äpusid kaitsta, peab ka nutti olema. Ei hakka ümber jutustama kogu teksti
Paar mõtet. Kas see toob Saaremaale noored tagasi, kui lennuk käib nagu juhtub. Millega nad tulema peavad, praamist ju rääkida ei tohi. See jälle vale!
Maavanemale ikka jõudu, eriti silla ehitamise asjus!
Ainult et kuhu see sild ehitada. Esmalt võiks proovida luua silla(sideme) oma saare rahvaga
Teie eneseväljendusoskus jätab kõvasti soovida, aga teisi olete agaralt kritiseerimas. Vaadake oma laused üle, kui kasutate lause esimeses pooles tingivat kõneviisi, siis tuleks ka teises pooles sama stiiliga jätkata. Rõhutate oma kommentaaris haritust ja heidate OS-ile ette harimatust, aga ise reedate oma väljendusviisiga iseenda harituse taset (tugev “t” on taotluslik), mis lugejale just kõige paremat muljet ei jäta. Ah, et Teie tuttavad muigavad OS-i artiklite üle? Kas Teile ei tundu, et teiste üle naeravad sageli just need inimesed, kes Teie nimetatud Maslow püramiidi alumistelt astmetelt kaugemale ei küüni? Haritud inimene ei suhtu teistesse halvustavalt ega räägi tagaselja, vaid teeb konstruktiivseid ettepanekuid kui kusagil kitsaskohti näeb. Jääb veel soovida Teile: “Sulg pihku ja kirjutama!”. Teil on võimalus oma konstruktiivsed mõtted arvamuslooks vormida ja sellega OS-i taset tõsta.
Lugupidamisega,
Jõhvikas
Huvitav oleks teada küll ,et kes sellle artikli maavanema tellimusel kirjutas.
Tahaks teada ka seda kui suur oli ärajäänud reiside täituvusprtsent?Kui kõigil ärajäänud reisidel alla 50ne siis võib järeldada et ära jäävad alatäituvusega reisid!!!
Nõuka ajal olid statistka kohaselt 50%abiellunutest mehed aga enam mitte…Ärge uskuge ESTONIAN AIRI statistilisi andmeid.
Maalehe “Naeris” nurgas on tundmatu autori ütlus – 73% statistikat võetakse laest. Seda teab 42,7% inimestest.
Kui külladaselt “mängida” statistiliste andemtega, siis sama andmekogumi kasutamisel saab tõestada nii väidet, kui ka vastuväidet.
Ainuüksi (pahades) ajalehtedes on see lennuliikluse teema juba nii pika habemega, et midagi uut pole küll lugeda – OS (ja ka MM), kirjutavad, et on probleemid – maavanem kirjutab, et ei ole probleemi. Üks kirjutab, et lennuk ju ei lenda, teine kirjutab, et teine päev lendab ju.
Lõpetaksin Jüri Tuuliku sõnadega – meretagune asi!
Omalt poolt aga:
Maavanemale – Head lendamist!
Toimetajale – Head mittelendamist!
PS. Vanad lood küll aga siiski:
OS, 22. november 2008 “Maavalitsus hämab lennuliikluse teemal”
omasaar.ee/index.php?content=artiklid&artid=10319
OS, 31. oktoober 2008 “Tellitud artikkel”
omasaar.ee/index.php?content=artiklid&artid=9900
Kõik ikka pereringis.
Sa näed ja sa ei mürista. Selle asemel, et tööd teha ja vaeva näha, süüdistab üks kõrge härra ajakirjandust, kes inimesi muretsema panevatest teemadest kirjutab. Kas peaks tagasi tulema aeg, kus kõik õitses ja kasvas ja helge tulevik tulemas oli. Kõik muu oli pimedas ja teki all. Mees on vist samas erakonnas, kelle soov on ajakirjandusele kott pähe tõmmata. Või eksin ma?
Mina elan saarel. Ja meie siin muigame maavanema üle ja lennuühenduse oleme maha kandnud. Ja annaks taevas, et saare noortel ikka rohkem moraali oleks kui teie kiidetud persoonil.
Mis seltsimehed nutate,teises lehes kirjas,et öhupall Saaremaalt aprillis stardib.Ja ilmselt saab ühe otsa pileti esialgu.
Nii kurb, et meil maavanemat ei ole. TOOMAS KASEMAA: Pean kirjutama Oma Saart kritiseeriva artikkli või muidu suren 2010 :)
Kui see lugu oleks naljanurgast, siis võiks ju isegi aru saada. Aga lugupeetud maavanema allkirjaga! No tõesti -tule taevas appi!
Maavanema tegemistele andis rahvas oma hinnangu kohalikel valimistel. Las tiksub ametiaeg lõpuni, siis marss mandri peale lapsi kasvatama!!!
loen ja imestan…
kas siin võib kuidagi korruptsioon haistma hakata, et maavanem järsku niimoodi erafima kaitsele viskub?
Kas te oma töökohal pole veel aru saanud, et inimesed jooksevad loomulikult oma muredega ajalehetoimetustesse. Kui kõik hästi, siis keegi ju ajakirjaniku poole ei pöördu, pole ju lihtsalt põhjust. Ja probleem müüb ju paremini. Samas ei maksa sellest teha ekslikke järeldusi, et probleeme on rohkem kui rõõme ja kordaminekuid
statistikast niipalju mina 50a mees soovisin 2009a liinil kuressaare-tallinn-kuressaare sõita kümme korda,1kord viidi bussiga 5korda lükati lendu edasi.
järeldus statistiliselt 10% 50a mehi peavad lennureisi tühistamise tõttu sõitma bussiga ja 50% nende reisidest lükatakse edasi
Millist sajandi alguse Saare maavanemat jäid iseloomustama järgmised näitajad:
Lõputud probleemid lennu-ja bussiliikluses samuti Ruhnu laevaliikluses, tüli majandusministriga, lodev pereelu, läbikukkumine valmistel.
Kas see mees oli?
Variant A – Jüri Saar
Variant B – Toomas “Casanova” Kasemaa
Ristik kirjutas vaimukalt.
Maavanem küll ise lugu kirjutanud pole. Või kui, siis pool sellest on kopipastetud ettevõtja aruandest.
Statistika järgi ärajäänud lendude täituvus on null. Kui pole lendu, siis pole ka reisijaid. Aga keskmist arvestades null lisab vaid nulli.
(1+2+3)/3=2.
(1+2+3+0)/4=1,5, ümardades 2.
Siia on karvane koer maetud.
aplaus, härra maavanem Toomas Kasemaa!
suurepärane, intelligentne ja meeldiv 1-0 “tippajakirjanik” raul vinnile!
hea töö!
Mis see küll on, et meie maavanemat muudkui kiusatakse. Paha ajaleht, paha minister Parts, pahad saarlased…. meenub, et Oma Saarega pahandamine hakkas siis, kui leht kirjutas maavanema tavainimest sügavalt häirivast käitumisest saarte mängudel.
Sellepärast on transpordijamad, et maavanem tahab kõik maalt välja minevad inimesed praamile saata. Et laevade omanik teeniks.
viimane komm on nii rumal, et masendav
on arvutamisega probleeme, pole midagi parata, kui lastetegu matemaatikaga tegelemise aja ää võtab.
Arvan, et kadunud on usaldus sellise lennufirma vastu ja see ongi kõige hullem.
Just, kadunud on usaldus EA vastu ja oma reise selle firmaga siduda ei tohi! Aga statistikast niipalju, et Avies tegi 11 reisi nädalas ja EA 8 (nüüd vist vahete-vahel 9). Ja kui plaanijärgsete tostatud reiside protsent mõlemil sama 96, siis ongi ju EA viletsam. Ei saanud hakkama selle vähesegagi. MOTT!
“2010. aasta jaanuaris ja veebruaris jäi ära kokku 13 lendu 66 tellitud lennust.”
S.t et sel aastal on ära jäänud ca 20% lendudest ja toimunud ca 80% planeeritavatest lendudest. Seda on ikka natuke palju, 5% oleks selline optimaalne,et lennuliiklusega saaks igapäevaselt arvestada.
Nii, pühapäeval ei tulnud jälle lennukit ja olin sunnitud “maavanemat tegema” – tulin lennukiga järgmisel päeval – polnd häda midad.
Paha asi selle asja juures on aga see, et minule ei maksa seda hotelliarvet mitte keegi kinni.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. ;)
Tänases OSi kirjutisest “Kuressaare saab lennukikapteni maandumisabimehe sügiseks”
omasaar.ee/?content=artiklid&sub=41&artid=18340
selgub Andres Taimla sõnade põhjal, et põhjuse “halb ilm” ütleb Estonian Air, mitte lennujuht. Seetõttu tuleb kogu maavanema kirjutises lugeda “halb ilm” tegelikult “Estonian Airi sõnul halb ilm”. See ei tähenda seda, et halb ilm ei oleks halb ilm aga keegi kommentaariumis juba tõi välja korrelatsiooni lennuki täituvuse ja ilmastikuolude vahel.