Lugejakirjad

Kärla valla viktoriini võitis Spordihalli mansa

Kärla vallas on kujunenud traditsiooniks, et valla sünnipäeval, 12. märtsil korraldatakse viktoriin. Tänavu valla 18. sünnipäeva tähistades pandi rõhku Peeter Südda kirja pandud Suure Tõllu legendidele. Olgu mainitud, et 4. märtsil möödus Peeter Südda sünnist 180 aastat ja tema haud asub Kärla kalmistul.

Üleskirjutatud legendide järgi müttas Suur Tõll praeguse Kärla valla maadel päris palju ringi ja märke tema tegemistest leidub päris palju. Üks legendidest jutustab näiteks, et Hirmuste mägi oli Suure Tõllu meelest armas koht. Sealt näinud palja silmaga päris kaugele siis, kui veel metsa ees ei olnud. Ära olla paistnud 7 kirikutorni.
Suurest Tõllust on Kärla lapsed nii lasteaias kui ka koolis joonistanud huvitavaid pilte ja kirjutanud jutte. Kärla raamatukogus asub uus versioon ”Suure Tõllu” raamatust.

Viktoriinist võttis osa kümme võistkonda ja edukaim oli Spordihalli meeskond koosseisus Raivo Uus, Peep Lango ja Jüri Tõru.
Viktoriini viis läbi Virge Varilepp, küsimused olid koostanud Ülle Maimann ja Toivo Vaik ning legende pajatas Kaie Niit.

Maive Õispuu


Emakeelepäev Tornimäel

15. märtsil kogunesid Tornimäe põhikooli õpilased ja õpetajad aulasse, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keele õpetaja Ada Tuulik luges päevakohase luuletuse meie emakeelest ja rõhutas, kui tähtis on, et väikesel rahval on oma keel. Et oma keelekasutust rikastada, on äärmiselt oluline kirjatarkus, mida omandatakse koolis. Abimeesteks tarkuse talletamisel on raamatud ja lugemisoskus.

Kuna 2010. aasta on luge-misaasta, siis rääkisime meie kodukandist pärit kirjanike teostest. Allakirjutanu andis väikese ülevaate esmalt Tornimäe kooli vilistlastest kirjanikest Aira Kaalust ja Juhan Peeglist. Aga tutvustatavate hulgas olid ka Saaremaal ja Muhumaal sündinud kirjanikud Henno Käo, Juhan Smuul, Aadu Hint, August Mälk, Endla Tegova, Albert Uustulnd, Lembit Uustulnd, Ülo Tuulik, Jüri Tuulik, Tarmo Teder.

Õpilased lugesid nende raamatutest katkendeid. Eriti meeldisid Henno Käo humoorikad jutud, mis panid lausa kaasa muhelema.

Anu Urmet
Tornimäe raamatu-
kogu juhataja


Põnevad päevad Salme koolis

Päikesekiired soojendavad, räästas tilgub ja hanged kahanevad – need on kindlad märgid kevadest. Ometi on õppimine aina raskem, seepärast on vahva, kui päevadesse mahub ka põnevaid üritusi.

See, et salmekatele teatrit teha meeldib, on ammu teada. 5. märtsil tegime reisi Viljandisse. 48 õpilast 5.–9. klassini ja viis õpetajat käisid Ugalas kaemas Ott Aardami noortelavastust “Poks”. Haarav lavalugu, mida ilmestas noortepärane kõnepruuk ja situatsioonikoomika, kandis ka tõsist sõnumit: meheks ei tee mitte poksijaoskused, vaid enesevalitsemisoskus ja arukus. “Poksi”-taolised lavatükid tooksid kindlasti teatrisaalidesse rohkelt põhikooliealisi, sest meil ei olnud ühtegi, kellele teatritükk meeldinud poleks.

14. märtsil tähistasime emakeelepäeva. Kuna oli pühapäev, siis kutsusime 15. märtsiks kooli Mari Lepiku ja Oliver Parresti, kes rääkisid oma tegemistest. Eks peaaegu iga saarlane, kes mandril külas käinud, on pidanud täitma palvet: “Kuule, ütle õun või põder põõsas.” Ja eks ole selles palves pisut aasivat lõbusust ja nalja kui palju, kui vastuseks on “öun ja pöder pöösas”.

Nii ongi Mari Lepik otsustanud välja astuda oma kodukoha murde eest – hakkas koguma sõnavara ja käis välja idee koostada aabits. Siinkohal edastame Mari palve: kui teil on vahvaid lugusid Sõrve murrakus, siis saatke need aadressil aabits@salmevald.ee või Mari Lepik, Anseküla, Salme vald, 93211.
Õpilaste jaoks olid Mari ja Oliver ette valmistanud väikese keeleõppetunni. Seda, et kartul on tuhlis ja lusikas koost, teadsid paljud. Oli aga hoopis võõraid sõnu, mis koos ühiselt selgeks õpiti. Mõnusaks vahepalaks lauldi regilaule, mis pärinesid nii siit- kui sealtpoolt merd.

Vaat sellised vahvad tegemised on meil siin Salme koolis teoks saanud. Kes asja vastu rohkem huvi tunneb, vaadaku ise Salme põhikooli kodulehekülge, kus kõik täpselt kirjas. Kuigi talv on meile sel aastal hingematvalt kaunist vaatemängu pakkunud, on nüüd ikkagi kevad südames, laululinnud juba laulavad nii koolis kui ka põõsa peal. Kaunist peatselt algavat kevadet!

Ivi Saar


Maxima on parem ja odavam

Seda ei pea alati tõsiselt võtma. Soovitan Maxima ostutšekke alati hoolega kohapeal kontrollida. Minuga on juhtunud vähemalt kolm arusaamatust.
1. Ostsin mandariine, millel oli hind 12.30. Kodus tšekki vaadates selgus, et olin ostnud kilohinnaga 29.90. Kui poodi tagasi läksin, maksti mulle küll raha tagasi ja vabandati, aga kui palju oli neid, kes tšekki ei vaadanud?

2. Ostsin kauba “Jõhvikas tuhksuhkrus”, karbis 130 g. Hind 12.10. Kassas taheti võtta 21.90. Kui nimetasin kauba juures oleva hinna, hakkas kassapidajate vahel õiendamine, sest kõrvalkassa klient ostis samuti jõhvikaid. Lõpptulemusena saime mõlemad infoletis raha tagasi.
3. Kaks päeva hiljem tahtsin sama karpi osta, hind oli ikka 12.10. Kõik kordus. Kassas öeldi, et ei ole odavam. Aga selgus, et ikkagi oli mul õigus, aga ma jätsin jõhvikad ostmata. Küllap oli neid, kes ostsid maksetšekki kontrollimata, sest riiulil oli vaid üks karp.

Ilmselt ongi Maximas nii, et müügisaalis peibutatakse ostjaid odavamate hindadega, aga kassadesse ei teatata.

A. L.
Kirja autori nimi
on toimetusele teada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)