Murdevõistlus oo selleks korraks otsas

Terit teitele jälle.

Murdevõistluse otsad said mineva pühabe kokku tõmmat ja auturite nimed pimest päevavalgese toemetat. Nõnna et mo tänased uudissed oo puhas selle kandi pialt.
Esimese kohja veariliseks pidasid auindajad Kabalotsi tüöd. Selle auturi nime taha olli ennast peitn Varju Vassa. Jutt, mise pialkirjaks olli “Mida silm näinud ja kõrv kuulnud“, reakis üsna mitmest uhkemad sorti asjast, mis Vassa lapsepõlve aegas juhtun oo. Ja sialt sai tiada üsna mitme muhulase elust ja olust.

Teese kohja sai autur nimega Topsik, kis kut välja tulli põle mitte endine Punni ranna kalamies, vaid oopistükkis Panga-Juri Irma. Taa jutu nimeks olli “Punni ranna mieste värgid“. Kolmandama kohja piale tulli sõuke autur, kut Külakingsepp ja sie põle koa kingsepp ega kedagist, oopis Kaegu-Tähvena Juta. Taa jutu nimi olli “Koolielu Mihkli jõulupühad“ ja nimi ütleb ää, et jutt olli Koolielu Mihklist.

Eraldi reemia sai autur nimega Tuhlivõtt, kis olli valmis kirjutan luuletuse “Rihva Iisa tuhlivõtt“. Muhulased oo eluaa oln sõuksed, et naad ühteteist laulu sisse panavad ja Matsi Peeter oo just üks nendest, kellel sie kole easte välja tuleb.
Sepa Enda olli kirjutan tulise kena jutu oma emast ja sie olli täis õpetuse sõnu, mis taa oma ema käest oo eluilmal soan. Jaani-Jüri Marget olli seltsis Nossa Külliga kirjutan igavese uhke jutu “Lennukist rutemini“ ja sie reakis taa oma määlestusest, kuidas ta Hiiumoalt Soaremoale läin jala rutemini kut teesed lennukiga Hiiumoalt Talina.

Kolm juttu ollid kangetest muhu miestest. Üks olli Nuudi Inna kirjutat lugu Kase Vaslist ja juures olli mitu Vasli tehtud laulu koa: “Muhu kaluri valss“ , “Kupu-Kaarel“ ja “Takuste pükstega…“ . Teene kange mies, kellest olli kirjutan Laine Ainu, reakis Kivilossi Vaslist ja kolmandama jutu, mis reakis Georg Viltost, ollid kokku kirjutan kaks piad – Ennu Helja ja Mihkli Malle.

Seltsis sai paika pandud koa, et tuleva voasta murdevõistlusel oleks kohe mitu asja, misest võib kirjuta. Esteks ikka nendest kangetest muhulastest viel, sest ega neid põle ju paljast ühessa tükki oln. Ja teene teema, misest rahvas juba ammu kirjuta oo tahtn, oleks sellest, kuidas ennevanaste ühte või teist tüöd tehti. Nõnna et akake aga juba aegsaste oma kirjutamistega pihta. Aega oo tuleva voasta Tooma Juhani sünnipäevani.

Sial murdeürituse pial ma kuulsi Koguva Loasu Kadri kääst sõukse uudisse koa viel, et mineva rieede ilmus Muhuse ühe koa pooleste muhulase, Maie Kalda roamat “Debora ja vennad“, mis reagib pitkalt-laialt Debora Vaarandist, kis oo muu-ulkas oln koa Tooma Juhani naeseks. Muidugid oo sial palju juttu Debora Vaarandi elust ja luuletustest pärast Teist mailmasõda. Ja Tooma Juhanist reagitse sial koa ja just ikka ta loomingust, mitte sõukest muedu poslori.

Nõnna et olge ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)