Suured kaubandusketid pärsivad kohaliku köögiviljakasvatuse arengut

Laadjalas tegutsev köögiviljakasvataja Kalvi Uus tõdeb, et viimastel aastatel Kuressaares koha sisse võtnud suured poeketid mõjuvad kohalike aiasaaduste läbimüügile pärssivalt.

Kui veel paar aastat tagasi müüs Kalvi Uus Tooma ja Rae kaupluse kaudu aasta jooksul 2,5 tonni sibulat, siis nüüdseks on läbimüük tonni-pooleteise võrra vähenenud.
Tagasilöök toimus pärast seda, kui Kuressaares alustasid tegevust Rimi ja Maxima esindused ning Kihelkonna maanteel asuv teine Säästumarket, mis sisenesid turule oma sortimendiga ja vähendavad sellega kohaliku köögiviljakasvataja toodangu läbimüüki.

Kalvi Uus on vahepeal pakkunud oma rohelist sibulat Selverile, kuid peab asjaajamist suure poeketiga siiski suhteliselt keeruliseks ja ebakindlaks. “Ta tasuks võib-olla ka ära, aga siis peab sebima rohkem,” lausus Uus. Et Selver soovib köögiviljakasvatajalt igal nädalal uut hinnapakkumist, ei saa Uusi sõnul nendega kindlapeale arvestada, sest oma kaubaga pääseb poeletile ikkagi vaid see tootja, kes on valmis selle kõige odavamalt ära andma.

Samas peab Kalvi Uus Eesti kapitalile kuuluvat Selverit kaubanduskettidest kõige paindlikumaks ja kohaliku tootja sõbralikumaks, Rimi ja Maxima ei võta siinset tootjat üldse jutule.
Saaremaa suurim köögiviljakasvataja Guido Lindmäe on samuti seda meelt, et suurte poekettide avamine toob kaasa kohalike väikepoodide sulgemise ja seeläbi väheneb ka kohapeal kasvatatud saaduste läbimüük. Praegu viib Lindmäe suurema osa oma toodangust Tallinna. “Suurem kogus korraga, natuke odavamalt ja pole hullu,” sõnas Lindmäe.

Lisaks teeb Lindmäe koostööd Saare Selveriga, kes võtab müügiks tema neid tooteid, mida mandrilt pole võimalik saada, nagu hapukapsas, 0,5-kg pakitud porgand, 2-kg pakitud kartul. “Samas on see paras jukerdamine, vea kasthaaval, võib-olla on isegi lihtsam Tallinna saata,” arutles Lindmäe, kes on Selverile koostöövõimaluse üle siiski tänulik.

Kalvi Uus rääkis, et eelkõige vaatab suur osa kohalikest tarbijatest hinda, toote päritolu ei ole sugugi kõikide ostjate puhul määrav. Eriti hinnatundlik ollakse pika kurgi suhtes, mida Poolast ja Hispaaniast tuleb sageli väga soodsa hinnaga. Mitte alati ei ole aga Laadjalas kasvatatud kurk välismaisest konkurendist kallim, sest välismaal kasvava köögivilja hind on väga kõikuv.

Nii pikka kui ka lühikest kurki kasvatab Uus aastas umbes kolm tonni, seega ühel hooajal kokku kuus tonni kurki. Turustusprobleemide tõttu tahab ta pika kurgi osakaalu vähendada ja lühikest kurki rohkem kasvatada.
Rääkides oma toodete kvaliteedist, väitis Kalvi Uus, et tema kasvatatud sibul ja kurk on sissetoodud saadustest värskemad ja kasvatatud loomulikus keskkonnas, mitte kivivillal ja väetiselahuse peal. “See kraam, mis mandrilt tuleb, see on kord nii ja kord naa,” nentis Uus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)