Ükskõik kui palju tehakse kampaaniaid “Eelista eestimaist” või “Eelista saaremaist”, tundub, et miski toimib justkui vastuoksa. Osta Hispaania kurki ja Poola sibulat, kodusel maalapil toodetu vea aga sadade kilomeetrite taha, kui müüa tahad. Oleme küll olnud rõõmsad uute kaubanduskettide lisandumise üle lootuses hindu alla saada, aga mida oleme vastu saanud?
Poekette kohaliku põllumehe mure muidugi ei huvita. Tarnitakse sealt, kust saab kokku osta sadade tonnide viisi. Mõningate aiasaaduste osas on meie põllumehed suutnud kokkuleppele saada Saare Selveriga, teised vilistavad siinsete põllumeeste ponnistustele.
Suured kaubandusketid on linnas enamiku väikepoode välja suretanud. Seda enam peaks neil jätkuma austust kohaliku tootja vastu. Koputame siinkohal kõikide kaubanduskettide juhtide südametunnistusele, sest ka need, kes oma sissetuleku põllul rassides kätte saavad, võivad ju oma raha tuua just teie poodi, et sealt mingit muud kaupa osta.
Loading ...
Jupiter, ära pane tähele! Saarlane tahab olla see kõikse targem ja kõikse parem ja kui midagi soovitada, siis esimene asi ongi, et paki asjad ja lase jalga. Kõigepealt peaksid Saarlased omale ühe korraliku turu ehitama, kus talupidajad, kui neid siin üldse on, oma kaupa müüa saaksid. Praegu paistab, et see samune kohalik talupidaja tahab sellist hingehinda saada, mida kohalik tavatarbija maksta ei jõua. Miks muidu meie mõned kaubitsejad kohe Tallinna Sõõruma turule oma piskut pakkuma läksid, sest see on kvartal, kus liigub rikkam klient. Samas meie turul käib kaubitsemine ainult kevad-suvel, siis kui hinnad kõige kõrgemad on, siis on potipõllumehed kohal ja nöörivad oma kohalikku Saarlast. Kui suvehakul Pärnu sõita saab Pärnu turult samasuguse kauba ja palju suurema valikuga poole sootsamate hindadega, see näitab, et seal kandis on ka talupidajaid. Samas, kui sõita Peipsi poole, siis kõige suurem kaubandus käibki teede ääres ja äri õitseb. Siin Saaremaal olen näinud ainult Tehumardil koolilastest maasikamüüjaid aga nende maasikate hind jälle turistidele orienteeritud.
Sellepärast käingi mandril kaubareisil kui võimalus avaneb ja mitte ainult turgudel.
Ostaksin ainult Saaremaist kaupa,kuid kauplustes ei ole.Olude sunnil olen sunnitud ostma peamiselt Maximast. Ausalr öeldes seda Leedu kaupa ja ka veel kaugemalt kohe ei suuda oma ostukorvi toppida. Nagunii pean ostma mandrimeeste piimatooteid,kuid läti piimatooted-EI.Liha kui ostan,siis turu lihaletist ja kauplusest Saaremaa lihatooteid ja Lindmäe juurikaid,kui vähegi olemas on.Maxima tõstab igapäev kaubad ise kohta. Neid ei leia sealt ülessegi.See on nõmedus kuubis.See ei ole ainult minu mõte.Miks kaupa tassitakse ühest kohast teise nagu kass poegi. Selle peale annab ikka tulla.
Tänane juhtkiri on justkui Jüri Mitist inspireeritud – hädaldab konkurentsi üle, ise viitsimata midagi teha.
Mäletan aegu kui Saaremaal ei olnud suurkette – “Edu” pood kägistas täiega, mandreilt tulles tõin MITUSADA kilo toiduaineid – oma- ja sõbra perele. Kui saabus Säästumarket, läks halaks lahti – toidu hind osutus nii madalaks, et keldripoed panid end kinni ja STÜ juhid hirmutasid oma töötajaid Säästus käigu eest vallandamisega!
Kuressaares on küllaga vaba müügipinda, karjakaupa virisevaid töötuid – edasi, seltsimehed, teie päralt on Saaremaa vabaturg vastavalt teie võimetele ja võimalustele – müüge liha (seda on ju siin küllaga), mune (preagu veetakse mandrile ostjate puudumise tõttu), juurikaid (on ju Guido põldude saak), kalast rääkimata! Kuid kõige selle juures ärge olge ahned – siis on käivet ja tulu.
Aga mina toon oma kauba Pärnu turult, niipalju kui võimalik. Miks Pärnust, aga sellepärast, et sealsed köögiviljade hinnad on peaegu poole odavamad kui meil siin Kuressaares. Sortimendis on tohutult suur valik, saad alati maitsta ja üleüldse õhkond on kuidagi tarbijasõbralik. Lihaletist ei tasu üldse rääkida, see kohe paneb ostma oma mitmekülgsuse ja kvaliteedi poolest.
Artikli autor OS võiks korra turul leti püsti panna, kõike seda kohalikku värki vähe müütada ja siis sule järgi haarata. Vinguvat ajakirjandust pole mõtet teha, kui matsu ei jaga.
Mina ei leia artiklist ühtki kohta, mis arvaks, et mujalt tulnud kaupa ei võiks müüa. Aga kohalikku ostaks küll, kasvõi võrdluseks. Niipalju võiks kaupluseketid tõesti saarlastest tootjale vastu tulla, et nende kaupa müügile võetakse. Miks peaks põllumees ise oma kauplusi asutama? Ükski kaupluskett ei pea ju ise loomi, kasvata kala ega juurvilja. Aga müüb kõike. Põllumehe asi oleks toota, kaupmehe asi kõike toodetut turustada. Nagu ajakirjanike asi on neist asjust kirjutada.
No see nüüd küll mingi mõistlik soovitus pole, et toimetus peaks turul tuhlist müüma. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde ja probleemile tähelepanu juhtimises ei näe mina küll midagi paha.
Vaadates ja maitstes Luunja kurki või Hispaania oma ,on maitse küll täpselt üks-maitsetu.Küll aga on erinevus mitmekordses hinnavahes,nagu asuks Luunja Austraalias,mitte Eestis.Seega,eelistuse määrab enamusjaolt rahakoti paksus.
Olen suur õunasõber.Jalutan sügisel mööda alevit kaupluse poole, et õunu osta. Tee äärde jäävad kenad ja hoolitsetud aiad raskuse all ägavate õunapuudega. Puude alused punetavad isuäratavatest õuntest, pooled juba mädanenudki. Ostan poest kaks suurt importõuna ja maksan ~10 krooni ning jalutan tuldud teed tagasi. Vaatan neid aedades mädanevaid õunu ja ei jõua ära imestada, miks küll keegi neist aednikest ei raatsi neid möödakäijatele müüa või lausa niisamuti pakkuda? Poleks ju raske kasti või ämbriga värava kõrvale tõsta, võiks ju lausa pakikesed valmis teha, mõistlik hind juurde ja rahakarbike kõrvale sättida. Minu kodulinnas (mandril) kohtab selliseid ostuvõimalusi üsna palju ja inimesed kasutavad seda võimalust agaralt. Miks saarlane peab ostma oma kodukandi õunu marketist, aga ei võiks seda otse kasvatajalt hankida? Kas tegu võiks olla kadedusega, laiskusega, mõtlematusega…? Ja ärge hakake nüüd kohe kisama, et kui ei meeldi, siis mine sinna kust tulid. See on teile nii omane, kui keegi julgeb natukenegi pisut teisiti mõelda, kui sündinud saarlane…
Kirjutada võib kõigest. Võiks veitse vaeva kah näha ja teha endale selgeks, miks n.ö.” suured ketid” neid väiketootjaid oma ukse taga ei taha näha. Hea on vinguda, ei müüa, ei ole. Ajakirjanik võiks näiteks küsida Rimi keti kauplusesse müümiseks vajaliku lepingu põhja. Kui ta selle läbi loeks, saaks ta kohe aru, et neid nõudmisi, ei suuda kohalik sibulakupmees eales täita.
vaadake see kurkide hinnavahe oleneb kliimast. Normaalsetel riikidel on sellise asja vältimiseks ja oma tootja kaitseks tollid. Aga meie elame ju selles teadagi mis riigis. Sellise lauslolluse peale ei tuldud isegi n.liidus, seal olid ka erinevad vööndid liidusiseselt paigas.
Kuule sina Juniper, tulnd ja koputand mul ukse pääle, ma oleks sul kindlasti lubanud ämbri täie ilma rahata korjata, aga seda tsirkust, et ma sul värava kõrvale kasti korjaks, mina kaasa ei tee. Ja päälegi, kui sul ei meeldi siin, mine sinna kust tulid.
to kohalik:
Aitähh nõu andmast, Sa pole siin esimene, kes teab, kus minusuguse koht peaks olema. Lähen esimesel võimalusel, ausõna ja tagasi ka ei vaata.
Tule taevas appi, Juniper, see viimane lause oli ju nali. Kas läksid juba pakkima?
See lause polnud kindlasti nali . Ma pakkisin ja kolisin juba aaaaastaid tagasi. Pole mingit võimalust elada seal rõõsikakorjajate saarel võõrkehana.
Ükskõik kui palju tehakse kampaaniaid “Eelista eestimaist” või “Eelista saaremaist”, tundub, et miski toimib justkui vastuoksa.
19.03.2010 Kauplustekett Rimi otsustas loobuda Eesti liha kokkuostmisest; otsust kritiseerinud toiduliit avaldas lootust, et tarbijad saavad aru, mis riigist tulnud liha nad ostavad.
http://uudised.err.ee/index.php?06197789