Hiidlased hakkasid saarlastele “Muhumaad” sisse sõitma (fotod) (10)

Hiidlased hakkasid saarlastele “Muhumaad” sisse sõitma (fotod)

LAHTI SÕLMITUD: Muhumaa ristiema Marii Keerd ja laeva kapten Andrus Saat sõlmisid lahti sümboolsed otsad ning laev asus esimesele liinireisile.
Foto: Raul Vinni

Võimsa laevavile saatel lahkus üleeile Rohuküla sadamast uus parvlaev “Muhumaa”. Olgugi et esimesed sõidud selle laevaga teevad hiidlased, on tõsiasi see, et tulevikus hakkab “Muhumaa” vedama peamiselt muhulasi ja saarlasi.

“Oma loogika on olemas – viimane laev tuleb Hiiumaale, Hiiumaa liin on kõige spetsiifilisem oma madala süvise, oma kitsa kanaliga, Heltermaa avatud sadamaga. Kolmandal laeval ongi hea kõiki neid kogemusi arvesse võtta ja üritada,” ütles Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk “Muhumaa” pardal, kui esimesed reisijad juba laevale tulid. Esialgu andis “Muhumaa” siiski otsad, et suunduda Hiiumaale.

Kallistus ja vile

Tund aega enne seda, kui “Muhumaa” liikuma hakkas, ütles viimast päeva parvlaeva Scania kapten olnud Otto Ojamaa, et tema endine paarimees, nüüdne “Muhumaa” kapten Andrus Saat oli laevast lahkudes teda tugevasti emmanud. Aastaid koos tööd tehtud ikkagi. Ojamaa andis omakorda au “Muhumaale”, vastates viimase lahkumisvilele veelgi võimsama vilega. Eile askeldasid Scania pardal juba itaallased, sümboolne vahetus oli toimunud.

Kauaoodatud “Muhumaa” tulek venis erinevatel põhjustel veidi pikemaks, kui algselt plaanis. Tõnis Rihvk märkis, et meretee Norrast Rohukülla läbis “Muhumaa” kenasti. “Viis päeva – üle ookeani, Põhjameri ja Taani väinad,” loetles ta ja lisas, et peale selle jääkogemus, õnnestunud esimene sildumine – see kõik on pingeid maha võtnud. Rihvk arvas, et kogemuse lisandudes läheb igapäevane töö liinil aina paremaks.

Kapten Andrus Saat kiitis head laeva, mis on moodsat tehnikat täis. Näiteks pani kapten roolikambris külalised veidi imestama, kui rääkis, et tema tool on selline, et kui käigu peal olevas laevas toolile istunud persoon kolm minutit ennast ei liiguta, antakse kohe vajalikesse kohtadesse häiret. See on siiski vaid väike nüanss maailmas ainulaadse laeva kohta.
Uued laevad on võimelised manööverdama kas siis vöör või ahter või emb-kumb parras ees. Vastavalt sõidusuunale keerutab kapten end vaid tooliga.

Pisikesed autod kõhtu

Üks suur erinevus senistest laevadest on ka see, et enam ei tule autojuhtidel sõita teise teki peale üles, vaid hoopis alla. Esimestena laevale sõitnud autojuhtide seas tekitas see silmnähtavat imestust, kui selle asemel, et neid kuhugi üles juhatada, näitas laadija hoopis üpris järsule kaldteele, mis viis nad laeva sisemusse.

Laeva reisijatele mõeldud osa asetseb ühel tasapinnal, nagu see oli ka Viirel. Seal on väike bistroo, kohvik, kauplus ja lennukiistmetele sarnased tooliread.
Saarlanna Erina Selder, kes töötab laeva poes, tunnistas, et hubased ja mugavad on ka meeskonnaliikmetele mõeldud ruumid. “Elamistingimused on väga kihvtid, mul ei ole seni veel kajutis dušši olnud, aga nüüd on igas kajutis tualett,” ütles ta, tunnistades, et ärevus on esimese sõidu eel ikka sees.

Esimene sõit läks “Muhumaal” hästi, kuigi väike takistus Heltermaal ju ette tuli. Selgus, et laeva kai äärde saamiseks tuleb sadama seadmete küljest üks detail lahti kruvida. Liini teenindaja, parvlaevaliiklust opereeriva OÜ Väinamere Liinid teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul läks selle mure lahendamine kiiresti. Laev jõudis Rohukülast Heltermaale ligi pooleteist tunniga nagu senisõitnud praamidki. Esialgu see nii jääbki.

“Eks see on tulevikus otsustamise koht, kas laeva liikumiskiirust peaks suurendama ja saaks suurendada,” ütles Hiiuväin BNS-ile.


Millal tulevad järgmised laevad?

Tõnis Rihvki kinnitusel on “Saaremaa” juba Klaipedast Norrasse viidud ja töö jätkub seal. “Üleandmine on plaanis praegu mai viimasel nädalal. Nii et täna oleme graafikus, loodame väga, et ehitaja suudab sinna graafikusse püsima jääda,” sõnas Rihvk, öeldes end uskuvat, et “Saaremaa” ja “Hiiumaa” ehitamine läheb juba libedamalt. “Ise oleme targemad, ehitaja on targem. Suudame probleeme ette näha ja neid ehk ka lahendada.”

Kolmas laev ehk “Hiiumaa” on praegu veel juppidena Klaipeda laevaehitustehases, kuid ehitus on siiski graafikus. “Ehitaja tahab seda isegi varem üle anda,” lausus Rihvk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 152 korda, sh täna 1)