Euroopa Komisjon tahab karmistada Eestis keskkonnatoetuse tingimusi

Euroopa Komisjon tahab karmistada Eestis keskkonnatoetuse tingimusi

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor Jean-Luc Demarty.
Foto: Internet

Euroopa Komisjon ei ole rahul Eesti põllumeestele keskkonnatoetuse raames antud võimalusega vähendada või suurendada toetusalust pinda 5-aastase kohustusperioodi jooksul kuni 30 protsenti.

Eesti põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmete auditeerimise käigus leidsid Euroopa Komisjoni teenistused, et Eesti tootjatele toetusõigusliku pindala muutmiseks lubatud paindlikkuse protsent 30 on liiga kõrge ja tuleks üle vaadata.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor Jean-Luc Demarty teatas põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, et kuni 30-protsendiline paindlikkus oli varem aktsepteeritav ainult arvestades põllumajandusmaa kättesaadavuse suurt varieeruvust Eestis, kuid viimastel aastatel on olukord Eesti maaomandi suhetes ilmselt stabiliseerunud, mistõttu on üha väiksem osa tootjatest sunnitud muutma kohustusalust pindala.

“Seega peaks uute põllumajandusliku keskkonnatoetuse lepingute puhul maksimaalne lubatud vähenemine olema märksa madalam kui praegune 30 protsenti,” leiab Jean-Luc Demarty.
Samuti tuleks komisjoni hinnangul üle vaadata väiketootjatele võimaldatav kohustusaluse pinna muutmise võimalus kuni 2 ha ulatuses protsendi asemel.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Heiki Raudla ütles Oma Saarele, et põllumajandusministeerium analüüsib kindlasti Euroopa Komisjoni ettepanekut ning kui komisjoni väited on vastuvõetavad ja olukord põllumajanduses neid kinnitab (st maakasutus on stabiliseerunud), siis kaalub ministeerium uute kohustuste ehk väiksema paindlikkuse kehtestamist. “Kõik võimalikud muudatused, kui need peaksid aset leidma, saab kindlasti tootjatega läbi räägitud,” sõnas Raudla. “Kindlasti oleme ka seisukohal, et vältida tuleb pikaajaliste kohustuste muutmist kohustusperioodi kestel. Lähtume sellest, et ei muutuks olemasolevad kehtivad kohustused,” lisas ta.

Heiki Raudla sõnul ei ole 5-aastase kohustusega toetuste puhul ükski muudatus lihtsalt teostatav. Milliseks kujunevad muudatuste mõjud tootjatele, on praegu ilma analüüsimata keeruline öelda, lisas ta.
Juhul kui Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole Eestile vastuvõetav, esitab põllumajandusministeerium oma põhjendused.

Põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alameedet: keskkonnasõbralik majandamine (meede 2.3.1), mahepõllumajandusliku tootmise toetus (2.3.2), ohustatud tõugu looma pidamise toetus (2.3.3), kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (2.3.4) ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (2.3.5).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)