Avalik kiri: meie sissetulek väheneb 50% (12)

Avalik kiri: meie sissetulek väheneb 50%

 

11.03.2010
Torgu Vallavalitsus
Torgu Vallavolikogu
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatus
Oma Saar

Lugedes tähelepanelikult Sõrve tuletornilinnaku tervikliku väljaarendamise tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, tekkis minul oma arvamus. Projektist võis lugeda, et tuletornilinnaku missioon on mitmekesistada Saaremaal külastajatele/turistidele pakutavate turismitoodete valikut ning arendada uus ja omanäoline, loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandile tuginev, elamusele suunatud vaba aja veetmise võimalus, mis pikendab turistide Saaremaal viibimise kestust ja suurendab külastajate kulutusi reisil.

Tegevuse A tulud (lk 99):
1. külastuskeskuse ekspositsiooni piletitulu
2. sauna ja pesuköögi tulu
3. keldri renditulu
4. meisterdamise õpituba
5. surfiklubi renditulu
6. sukeldumisklubi renditulu
7. laste mängutuba
8. tulu meenete müügist
9. kunstikeskuse tulu

Sõrve turismitalu alustas tegevust aastal 1991. Oleme tasapisi arenenud 100 voodikohaga majutus- ja toitlustusteenust pakkuvaks ning üritusi korraldavaks ettevõtteks. Kuna Saaremaa suvi ja aktiivne tööperiood on neli kuud, siis selle ajaga peame meie oma raha kätte saama. Praktiliselt kaheksa kuud oleme nagu palgata sundpuhkusel. Kui arendaja tegutseks vastavalt projektis toodud missioonile ehk tegevusele A, võiks see meie hooaega pikendada ja kliente juurde tuua.

Samas selgus projektist ka muid tegevusi, mis kattuvad juba ka Sõrve turismitalu teenustega ehk nimetame neid tegevuseks B:
1. firmade suvepäevad (vt lk 77)
2. koolitused, seminarid, surfilaagrid (vt lk 35)
3. külasimmanid, pulmad, sünnipäevad jm (vt lk 38)
4. mootorratturite grupid ja karavanid (vt lk 40)
Küsimus: miks ei kajastu tegevuse B loetelu tasuvusuuringu tulude jagunemises kasumiüksuste lõikes, mis on diagrammina näidatud lk 99, ja kes nende teenuste müümisega tegelema hakkab?

Et tegevus B kattub absoluutselt meie poolt pakutavate teenustega, on selge, et meie sissetulek väheneb 50%. 13. veebruaril käesoleval aastal Torgu valla arengukava koosolekul sain esmakordselt teada Sõrve tuletornilinnaku projektist. Leheküljelt 47 võib lugeda 12 inimese nime, kellega on toimunud läbirääkimised ja kes on andnud projektile oma heakskiidu. Kellega unustati rääkida, on Torgu vallas juba tegutsevad turismiettevõtjad. Arengukava koosolekul ütles hr Andro Roosileht selged sõnad, et nemad majutusega ei tegele ja meil ei ole konkurentsi karta.

Vaatame nüüd lehekülge 43, kus on kirjas, et Sõrve tuletornilinnaku hoonete vahetus läheduses, kõrvalkinnistutel, paiknevad erinevad hooned, mida saab edukalt integreerida kogu arendusprojekti kontseptsiooni /…/ 3) Restorani abihoone, mida on hoone omanikul plaan välja arendada majutusasutuseks. Sääre Paargu restorani omanik hr Roosileht ei ole viie aasta jooksul näidanud üles koostöövalmidust, olgugi et bussiekskursioonide toitlustamine lõuna ajal ca 3 tundi toob kaasa palju topeltbroneeringuid, järelikult paljudele tuleb ära öelda, aga meie telefoninumbrit ja soovitust tulla Sõrve turismitalusse sööma, ei ole olnud.

Kahtlen, miks see peaks nüüd selle projekti raames toimuma hakkama. Teen ettepaneku Torgu vallavõimudele: uue arengukava koostamisel tuleks kindlasti sisse kirjutada, et tuleb säilitada olemasolev ettevõtlus ning need ettevõtjad, kes elavad kohapeal ja on ennast aja jooksul juba tõestanud.

Eraldi teema on looduse kaitse

Uuringust (lk 25) loen, et “Terves Eestis ei leidu paika, kus paari kilomeetri raadiusega alal on nii palju erinevaid ajaloomälestisi erinevatest ajastutest, mida omakorda täiendavad fantastilised merevaated, koha geograafilisele laiuskraadile ebatüüpilise fauna ja floora liikide esinemine ja kaks korda aastas seda maariba läbivad miljonid rändlinnud. /…/ Looduskaitse seisukohalt on taunitav asjaolu, et täna ei tegeleta mitte kuidagi turistide juhtimisega/suunamisega Sõrve säärel. Juhuslikud turistid võivad täiesti eneselegi teadmata tugevalt häirida seal pesitsevaid/peatuvaid linde.

Tuletornilinnaku projektiidee elluviimisega on võimalik turistidele selgitada piirkonna looduse unikaalsust ja motiveerida neid oluliselt enam tähelepanu pöörama looduse kaitsmisele.”. Nüüd vaatan lk 7 ja loen, et “Tuletornilinnaku poolt teostatavate tootearendus- ja turundustegevuse tulemusel külastab Sõrve sääre tippu teisel tegutsemisaastal ca 35 000–40 000 inimest.”. Lisame siia arendaja poolt nädalavahetustel organiseeritavad tegevused – telklaagrid, pulmad, suvepäevad jne ehk tegevuse B.

Projekti lugedes hakkab silma mitmeid vasturääkivusi. Siit ka küsimus rohelistele ja loodussõpradele: kas Sõrve sääre tipp on õige koht massiürituste korraldamiseks, kui 10 km kaugusel metsa sees asub selleks loodud 100-kohaline Sõrve turismitalu? Miks projekti arendajad räägivad, et ühtegi olemas olevat tegevust ei hakata duubeldama, kui must valgel on kirjas vastupidi? Kuna hr Andro Roosilehte ise teisel arengukava arutamise koosolekul, kus tutvustati Sõrve tuletornilinnaku projekti detailsemalt, kohal ei olnud, ei saanud ma ka asjakohaseid vastuseid.

Väga kenasti võttis arengukava arutelul sõna pr Epp Petrov, kelle valduses hetkel on tulevase Sõrve külastuskeskuse kinnistust ¼. Tsiteerin: “Kogu see mania grandiosa on tore küll, paber kannatab kõike. Peaasi, et projekt omad punktid EAS-is korjab ja 24 miljonit krooni arendajale sülle kukub. Reaalne tegelikkus kohalike inimeste silme läbi nähtuna on palju pessimistlikum.”
Minu küsimus arendajale, näiteks mis saab pr Petrovist? Kui projekt on juba niisuguses staadiumis, siis kas tema osa ostetakse välja või jääb ta sinna “eksponaadiks”? Või kuidas EAS saab projekti rahastada, kui kogu kinnistu ei kuulu üldse projekti arendajale?

Jüri Mitt
Sõrve turismitalu
peremees


Kommentaar

Andro Roosileht
MTÜ Sõrve Külastuskeskus esindaja

Meil on sõnavabadus ja igaüks võib vabalt arvamust avaldada, kaasa arvatud Jüri Mitt. Mulle jääb küll arusaamatuks, miks Mitt turismitalu peremehena raiskab kallist aega ja vaeva teiste tegemiste kritiseerimiseks. Selle asemel võiks ta oma toreda turismitalu arendamise ja parendamisega tegeleda, küll siis ka kliendid tulevad.

On vana tarkus, et konkurents on edasiviiv jõud, mida ei tule karta, vaid soodustada. Kui saab võimalikuks EAS-i abiga rajada Säärele tuletornilinnakusse külastuskeskus, siis aitab see kaasa (turismi) ettevõtluse arengule kogu Saaremaal, mitte ei pärsi seda, nagu kardab Mitt. Aga kõigepealt peab projektiga veel hulka tööd tegema, et üldse oleks võimalik toetust taotleda. Pole mõtet karu nahka enne laskmist jagada.

Külastuskeskuses ei hakata pakkuma majutus- ja toitlustusteenust. On kahju, et Mitt tõstab oma isiklikud ärihuvid ettepoole kogukonna ja piirkonna arengu võimalustest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)