Töökohad kaua vabad ei püsi

Koos kevade saabumisega on näha esimesi märke ka töötuse kasvu pidurdumisest. Kuigi Saaremaa töötukassa juhataja Kaie Lepa sõnul on märtsikuu esimestel nädalatel registreeritud töötute arv võrreldes eelnevate kuudega vähenenud, suuremaks optimismiks siiski veel põhjust ei ole.

Kui töötukassa ametlikest teadetest võib leida töökohti, millele soovijaid justkui ei leidu, siis tegelikult asi päris nii ei ole. Kaie Lepa sõnul võib selline mulje olla ekslik. “Kui mitmest lehest käib läbi teave, et vaba on kas müüja või lüpsja töökoht, siis tihti on need sama ametinimetusega pakkumised erinevatelt tööandjatelt,” selgitas Lepp. Ta lisas, et meie maakonnas ei ole ühtegi töökohta, mis oleks väga pikalt täitmata jäänud.

Kõige rohkem tööpakkumisi – tervelt 46,3% – on olnud teeninduse ja müügitöö valdkonnas. Teisele kohale jäävad igasugu seadmete juhid ja operaatorid, need pakkumised moodustavad üldhulgast umbes kolmandiku. Palju on olnud ka lihttöölise kohti, kus mingeid kvalifikatsiooninõudeid ei esitata. Siiski on enamik tööpakkumisi oskustega töötajatele.

“Tegin kokkuvõtte ka töötute soovidest, sealt näeme, et tööd otsivad oskustega puusepad ja müürsepad (tööd ehitusel soovib kokku 298 inimest) ning teenindusvaldkonna inimesed,” tõi Kaie Lepp näite. “Müüjatööd otsib hetkel 287, kokakohta 69 inimest.” Lihttööd soovib saada 22,2% töötutest, üldjuhul tahetakse majahoidja, pakkija, koristaja kohta või lihttööd ehitusel. Vastavat tööd on aga pakkuda vaid 10 protsendile soovijatest.

Välja pakkuda on töötukassal õpetajaid, lasteaiaõpetajaid ja meditsiinitöötajaid, kuid töökohapakkumisi neil erialadel ei ole töötukassal hetkel ühtki.
2010. aastal on koolitusel käinud 109 inimest ja koolitatute töölesaamise protsent on olnud seni ääretult madal. Töötukassa käesoleva aasta suund on inimesi mitte ainult koolitada, vaid ka tööle suunata.

Peamised võtted selleks on tööandjale palgatoetuse maksmine ja tööpraktika juhendamise eest tasu maksmine. Palgatoetusega on sel aastal tööle saanud 52 inimest ja tööpraktikal käib praegu 43 inimest. Need inimesed ei lähe koolitusele, vaid õpivad töö selgeks töökohal. “Meie kogemus näitab seda, et pooled tööpraktikale suunatutest jäävadki oma praktikakohale tööle,” rääkis Kaie Lepp. “See meetod on seni üks tõhusamaid olnud.”

Nii palgatoetusega kui ka tööpraktika kaudu inimeste töölevõtmine on tööandjate seas väga populaarseks muutunud. Mõlemal juhul saavad tööandjad töökoha loomise eest töötukassalt toetust. Viimased tööandjate poolsed algatused kursuste korraldamiseks on traktoristi- ja abikokakursused ja neid, kes kursustele tulid, on ka töökohad juba ootamas.

Tundsin huvi, kas on palju ka neid inimesi, kes pigem eelistavad töötukindlustuse hüvitist, kui võtavad vastu sobiva töökoha. Kaie Lepa sõnul on inimesi igasuguseid. “Kes tõesti tahab töötada, see asub võimaluse korral ikka tööle,” ütles Lepp. “Keegi ei saa ju kindel olla, et kui hüvitise maksmine lõpetatakse, on teda töökoht kohe ootamas.”
Samas rääkis ta murelikult, et palju on ka neid inimesi, kes ei soovi mitte mingit tööpakkumist vastu võtta. Lepa sõnul vesteldakse tagamaade selgitamiseks nende inimeste osas ka omavalitsuste sotsiaaltöötajatega.

Hetkel on veidi kauem vakantsena püsinud arvutitehniku, juuksuri, kosmeetiku ja pressioperaatori töökoht. Tööandjad otsivad ka autoremondilukkseppa, ettekandjat-baaridaami ja toateenijaid hotellidesse.
Väikesest elavnemisest tööturul annab märku ka see, et hiljuti võttis üks tööandja tööle 16 inimest, samuti valmistab praktikatoetuse abil endale töölisi ette tootmise laiendamist kavandav ettevõte. Kaie Lepa sõnul on Saare maakonnas tööandjate ja töötukassa suhted head, need on kujunenud pikaajalise koostöö tulemusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)