Maalinnad ühendati ühiseks marsruudiks (12)

Maalinnad ühendati ühiseks marsruudiks

TALGUD VALJALA MAALINNAL: Sae haaras vallavanem Kaido Kaasik.
Foto: Arhiiv

Saaremaa turismiarenduskeskus on valmis saanud kontseptsiooni, mis ühendab ühiseks marsruudiks maakonna üheksa muinasaegset maalinna. Paljude valdade jaoks on maalinn nende üks olulisemaid turismiobjekte.

“Saare maakonnas on vaid üks korralikult märgistatud ja kasutatav turismimarsruut,” tõdeti MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus üldkoosolekul, kus esitleti toodet “Saare maalinnad”. See avab täiesti uue tahu maakonna turismis. Marsruudi pikkus oleks 189 kilomeetrit ja see hõlmaks maalinnu Lihulinnast kuni Muhu linnuseni. Marsruuti annaks ühendada ka maakonna teiste turismiobjektidega.

Valdadele olulised

Strateegia üks väljatöötajatest Kristo Kiiker OÜ-st Consultare ütles, et maalinnade marsruudi kontseptsiooni tarbeks sõideti läbi kõik maalinnad ning üldjuhul on need väga viletsas seisukorras. Tähistus on kehv, maalinnad halvasti niidetud või üleüldse niitmata, palju on võsa. Samuti ei ole maalinnasid tutvustav tekst ühtlane ja kergesti mõistetav.
Säärase projekti mõtte andsid vallad, kuna maalinnad on valdade jaoks olulised turismiobjektid. Kiiker tõi näiteks Valjala, kus maakonna üks võimsamaid maalinnu on sealsete vallajuhtide sõnul peale kiriku pea ainus suurem turismiobjekt.

Projekti vedamise võttis enda peale maakondlik turismi katusorganisatsioon, mida toona juhtis praegune Kärla vallavanem Villi Pihl, kes ütles, et kogu maailm kasutab selliseid teemarsruute. “Toome siin kas või näiteks Siidritee, Juustutee Hispaanias,” selgitas ta.

Vajaks jätku

Nüüd, kui tootekontseptsioon on valmis, tuleb mõelda jätkuprojekti peale, et toode ka reaalseks muutuks. Strateegia koostajate OÜ Consultare ja OÜ Turismimaailm spetsialistide hinnangul maksaks jätkuprojekt 8 miljonit krooni ning raha selleks võiks taotleda mõne kuu pärast avanevast EAS-i konkurentsivõime tõstmise meetmest.

Villi Pihl, kes on projektiga jäänud seotuks nüüdki, märkis, et ideaalis võiks maalinnade marsruut täies mahus tööle hakata kahe-kolme aasta pärast, väiksemas mahus ehk juba järgmisel aastal. Seda muidugi siis, kui jätkuprojektiga edasi minnakse ja see toetust leiab.
“Ma väga loodan, et tuleb ka jätkuprojekt, sest nüüd on ju suur eeltöö ära tehtud. Kui see strateegia saab ka EAS-i eksperdi hea hinnangu, siis on hea võimalus raha saada,” märkis Pihl ja nentis samas, et avaneva meetme osas kujuneb karm konkurents. Erinevatel andmetel on juba Saare maakonnast toetuse soovijaid ligi 90 miljoni krooni ulatuses.

Villi Pihl ütles, et jätkuprojektile tuleb ka valdadel õlg tugevalt alla panna. “Kui palju nüüd keegi suudab, see on edasiste arutelude teema. On mingi osa, mida vallad peaksid ühiselt finantseerima, ja on osa investeeringuid, mis on valdade kaupa erinevad, ja siis on ka vajaminevad summad erinevad,” rääkis Pihl. Ta lisas, et Kärla valla seisukohast tuleks selline toode kasuks, sest Kärla vallas asub Saare maakonna suurim maalinn.

Ivika Laanet, Raul Vinni


Saare maalinnad

Maasi ordulinnus
Kooljamäed ehk Purtsa maalinn
Lihulinn
Kaarma maalinn
Valjala maalinn
Asva linnusasula
Kahutsi maalinn
Muhu maalinn
Paatsa maalinn

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)