
RAHA NAPIB: Kunstitegevustes kasutatavate materjalide muretsemiseks on raha eelarves aga olemas ning kindlasti ostetakse võimaluste piires juurde nii uusi mänguasju kui ka õppevahendeid.
Foto: Arhiiv
Kasvatajate töökohtade ja nende palkade säilitamise nimel kärpis Kuressaare linnavalitsus tänavu lasteaedadele õppevahendite soetamiseks mõeldud raha.
“Eelarve on vastu võetud ja tõsi ta on, lasteaedadele on seda raha jäänud vaid 19 krooni lapse kohta kuus,” rääkis Kuressaare 1. lasteaia hoolekogu esimees Jaanis Sarapuu Oma Saarele, märkides, et möödunud aastal jäi see summa lapse kohta 50 krooni kanti. “Mind tegi see murelikuks,” ei mallanud hoolekogu esimees niisama käed rüpes ootama jääda, millal õppevahendid otsa lõpevad.
Sarapuu sõnul tuleb 1. lasteaed tänavuse säästukavaga ilmselt toime, sest vajalikest vahenditest on mõningane varu olemas, kuid kui järgmisel aastal peaks linnapoolset summat veelgi koomale tõmmatama, siis võib asi kurvaks minna.
“Ma ei mõista, kuidas selline otsus nii külma kõhuga üldse tehti. Üks aasta tõesti ei tee midagi siin vahel, aga kui see jääb pikemaks perioodiks nõnda, siis ei tea ju keegi, kuidas toime tullakse,” nentis lapsevanem Sarapuu.
Tuli teha raske valik
Linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe tunnistas, et õppevahendite kulurida on 2010. aasta eelarves tõepoolest väiksem kui 2009. aastal. “Kuid sealjuures tuleb mõista, et eelarve on valikute tegemine reaalsete võimaluste ja vajaduste vahel,” selgitas haridusnõunik. Eelarve koostamisel oli tema sõnul prioriteediks 2009. aastal kärpimise läbinud töötasude taseme ja töökohtade mahu säilitamine, mistõttu tuli kärpida teisi kuluridasid.
“Tõsiasi on siiski see, et lasteaia puhul on kõige olulisem inimesed, kes lastega töötavad, õppevahendid üksnes toetavad seda tööd,” põhjendas haridusnõunik. “Eelnevatel aastatel on lasteaedade eelarvestamine õppevahenditega olnud küllalt heal tasemel, mis muidugi ei tähenda seda, et õppevahendite osa oleks kuidagi alatähtsustatud,” möönis ta.
Jaanis Sarapuu sõnul plaaniti 1. lasteaias esimese hooga koguda lastevanematelt vabatahtlikke rahalisi annetusi, kuid asja hoolekogus lähemalt arutades lepiti hoopis kokku, et igasse rühma koostatakse nimekiri vajalikest õppevahenditest. Siis saavad lapsevanemad sealt ise uurida, mida rühmal parasjagu vaja läheb.
Kuigi ka seni on vanemad saanud rühmi õppevahenditega soovi korral jõudumööda toetada, oleks asi kasvatajatega konsulteerides koordineeritum. Mõeldud on ka mänguasjade kogumisele. “Inimesed kipuvad täiesti korralikke mänguasju, millega lapsed võib-olla enam ei mängi, minema viskama. Miks mitte neid selle asemel lasteaedadesse tuua?” sõnas Sarapuu.
Õilme Salumäe märkis, et mis puutub lastevanemate soovidesse ja tegutsemisse, siis on neil olnud ja jääb ka tulevikus alles võimalus täiendavalt panustada, kuid see saab munitsipaalsüsteemi puhul olla üksnes vabatahtlik. Kui hoolekogud on suutelised leidma kolmandate isikute näol lasteaiale toetajaid, on see nõuniku selgitusel toetaja vabatahtlik tegevus, millest võib rõõmu tunda kui lisavõimalusest.
Ida-Niidu lasteaed toetub varudele
Ida-Niidu lasteaia juhataja Helin Vinter ütles, et nemad lapsevanematelt lisaraha õppevahendite ostmiseks korjata ei plaani ja ei näe selleks ka vajadust.
“Ida-Niidu lasteaias on eelnevate aastate jooksul lastele piisavalt vahendeid muretsetud nii mängimiseks kui ka õppimiseks, mis tagavad lastele mitmekülgse ja eakohase arengu,” selgitas Vinter. Tänapäeva mänguasjad ja õppevahendid on tema kinnitusel kvaliteetsed ja kestavad aastaid, mistõttu ta lähiaegadel õppevahendite osas muretsemiseks põhjust ei näe.
Terminid tekitavad segadust
Lasteaia kohatasu ehk lapsevanema tasutav osa on Kuressaares alates 2007. aastast 9 protsenti palga alammäärast, mis tähendab, et lapsevanem maksab ka käesoleval aastal lasteaiakoha eest kohatasu 392 krooni õppekuus.
Lapse eelarveline kohamaksumus on arvestuslik ühik, mis võrdub lasteaia eelarve jagamisel laste üldarvuga ning sõltub seega nii eelarve muutusest kui ka laste arvu muutusest. “Olukorras, kus laste arv muutub, võib arvestuslik kohamaksumus olla sama eelarvesumma puhul sõltuvalt laste üldarvu muutusest suurem või väiksem kui eelmisel eelarveaastal,” selgitas linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe.
Kolmas nüanss on planeeritud eelarve jaotus kuluartiklite lõikes. Lasteaia eelarves on kulude ja tulude poolel otseseoses üksnes toidukulu osa, kus kogu kulu katab lapsevanem. Eelarve muus osas otseseoseid ei ole.
Ei tea, ei usu väga.
to anni ja annile
ma ütlesingi seda kerge irooniaga, et lapsed saavad golfi mängida.
Mina ei saa aru – lasteaiamaks (mitte toiduraha), mida lapsevanemad tasuvad ongi ju õppevahendite maks, muu (õpetajate palga, komm.kulud on omavalitsuse tasuda). See summa on päris korralik 1 lapse kohta. Kas sellega siis välja ei tule? Või olen ma millestki valesti aru saanud???
tõepoolest, kui vanem maksab kohamaksu ja sellest ei saa õppevahendeid ka, mis sis selle raha eest üldse saab?
raha eest saab lapse lasteaeda
100 000. võrra vähem golfile ja oleks lasteaiad puutumata.
Ikka juhtub. Mis teha, kui ajad on sellised.
eks sellega peab arvestama kui laps muretseda. lapse sisse läheb palju raha ja loota kellegi abile, no ma ei tea.
hjah 16.03.10, 08:45 kommentaar läheb teemast kauge kaarega välja. mis puutub siia teemasse vanemate kulutused lastesse? lapse teed sa ikka endale, mitte riigile. jätkusuutliku riigi ja ka omavalitsuse prioriteet nr 1 peaks-võiks olla ikkagi lapsed ja sealhulgas just haritud lapsed.
lapsed saavad golfi mängida
Kuskilt mujalt ka üldse kärbiti või?
Otse loomulikult poleks lasteaedadel rahalisi probleeme, kui raha ei oleks ebaõiglaselt golfi suunatud. Miks te annile arvate, et kõik lapsed golfi mängida saavad? See privileeg on ainult KG-s õppivatel lastel.
No ja ilmselt on nõnda, et kui juba lasteaias kärbete tõttu laps piisavalt haritud ei saa, siis KGsse ei jõutagi. Nii palju siis sest golfist.
Senini kuni on Kuressaares võimul igasugu meisterburgerid Tiidu Surved ja teised oravatest “nupumehed”, pole linnal mingit normaalset arengut mingis eluvaldkonnas lootagi. Kari ahnepäitsudest golfigurusid viivad meie linna lõplikult põhja.
100 000 eest saab umbes 100 golfikeppi
Iseenesest oleks ükskõik kes teine erakond samuti sunnitud kärpeid tegema, kui nad võimul oleks. Erilist bahet pole.
ega ei tea tõesti, milliselt teises koosseisus linna/omavalitsus käituks ja millelt kärbiks.
Loomulikult mittevajalikult ja mittemidagi sissetoovalt golfilt.