Kärpekirves lajatas õppevahendite pihta (18)

Kärpekirves lajatas õppevahendite pihta

RAHA NAPIB: Kunstitegevustes kasutatavate materjalide muretsemiseks on raha eelarves aga olemas ning kindlasti ostetakse võimaluste piires juurde nii uusi mänguasju kui ka õppevahendeid.
Foto: Arhiiv

Kasvatajate töökohtade ja nende palkade säilitamise nimel kärpis Kuressaare linnavalitsus tänavu lasteaedadele õppevahendite soetamiseks mõeldud raha.

“Eelarve on vastu võetud ja tõsi ta on, lasteaedadele on seda raha jäänud vaid 19 krooni lapse kohta kuus,” rääkis Kuressaare 1. lasteaia hoolekogu esimees Jaanis Sarapuu Oma Saarele, märkides, et möödunud aastal jäi see summa lapse kohta 50 krooni kanti. “Mind tegi see murelikuks,” ei mallanud hoolekogu esimees niisama käed rüpes ootama jääda, millal õppevahendid otsa lõpevad.

Sarapuu sõnul tuleb 1. lasteaed tänavuse säästukavaga ilmselt toime, sest vajalikest vahenditest on mõningane varu olemas, kuid kui järgmisel aastal peaks linnapoolset summat veelgi koomale tõmmatama, siis võib asi kurvaks minna.
“Ma ei mõista, kuidas selline otsus nii külma kõhuga üldse tehti. Üks aasta tõesti ei tee midagi siin vahel, aga kui see jääb pikemaks perioodiks nõnda, siis ei tea ju keegi, kuidas toime tullakse,” nentis lapsevanem Sarapuu.

Tuli teha raske valik

Linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe tunnistas, et õppevahendite kulurida on 2010. aasta eelarves tõepoolest väiksem kui 2009. aastal. “Kuid sealjuures tuleb mõista, et eelarve on valikute tegemine reaalsete võimaluste ja vajaduste vahel,” selgitas haridusnõunik. Eelarve koostamisel oli tema sõnul prioriteediks 2009. aastal kärpimise läbinud töötasude taseme ja töökohtade mahu säilitamine, mistõttu tuli kärpida teisi kuluridasid.

“Tõsiasi on siiski see, et lasteaia puhul on kõige olulisem inimesed, kes lastega töötavad, õppevahendid üksnes toetavad seda tööd,” põhjendas haridusnõunik. “Eelnevatel aastatel on lasteaedade eelarvestamine õppevahenditega olnud küllalt heal tasemel, mis muidugi ei tähenda seda, et õppevahendite osa oleks kuidagi alatähtsustatud,” möönis ta.
Jaanis Sarapuu sõnul plaaniti 1. lasteaias esimese hooga koguda lastevanematelt vabatahtlikke rahalisi annetusi, kuid asja hoolekogus lähemalt arutades lepiti hoopis kokku, et igasse rühma koostatakse nimekiri vajalikest õppevahenditest. Siis saavad lapsevanemad sealt ise uurida, mida rühmal parasjagu vaja läheb.

Kuigi ka seni on vanemad saanud rühmi õppevahenditega soovi korral jõudumööda toetada, oleks asi kasvatajatega konsulteerides koordineeritum. Mõeldud on ka mänguasjade kogumisele. “Inimesed kipuvad täiesti korralikke mänguasju, millega lapsed võib-olla enam ei mängi, minema viskama. Miks mitte neid selle asemel lasteaedadesse tuua?” sõnas Sarapuu.

Õilme Salumäe märkis, et mis puutub lastevanemate soovidesse ja tegutsemisse, siis on neil olnud ja jääb ka tulevikus alles võimalus täiendavalt panustada, kuid see saab munitsipaalsüsteemi puhul olla üksnes vabatahtlik. Kui hoolekogud on suutelised leidma kolmandate isikute näol lasteaiale toetajaid, on see nõuniku selgitusel toetaja vabatahtlik tegevus, millest võib rõõmu tunda kui lisavõimalusest.

Ida-Niidu lasteaed toetub varudele

Ida-Niidu lasteaia juhataja Helin Vinter ütles, et nemad lapsevanematelt lisaraha õppevahendite ostmiseks korjata ei plaani ja ei näe selleks ka vajadust.
“Ida-Niidu lasteaias on eelnevate aastate jooksul lastele piisavalt vahendeid muretsetud nii mängimiseks kui ka õppimiseks, mis tagavad lastele mitmekülgse ja eakohase arengu,” selgitas Vinter. Tänapäeva mänguasjad ja õppevahendid on tema kinnitusel kvaliteetsed ja kestavad aastaid, mistõttu ta lähiaegadel õppevahendite osas muretsemiseks põhjust ei näe.


Terminid tekitavad segadust

Lasteaia kohatasu ehk lapsevanema tasutav osa on Kuressaares alates 2007. aastast 9 protsenti palga alammäärast, mis tähendab, et lapsevanem maksab ka käesoleval aastal lasteaiakoha eest kohatasu 392 krooni õppekuus.

Lapse eelarveline kohamaksumus on arvestuslik ühik, mis võrdub lasteaia eelarve jagamisel laste üldarvuga ning sõltub seega nii eelarve muutusest kui ka laste arvu muutusest. “Olukorras, kus laste arv muutub, võib arvestuslik kohamaksumus olla sama eelarvesumma puhul sõltuvalt laste üldarvu muutusest suurem või väiksem kui eelmisel eelarveaastal,” selgitas linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe.

Kolmas nüanss on planeeritud eelarve jaotus kuluartiklite lõikes. Lasteaia eelarves on kulude ja tulude poolel otseseoses üksnes toidukulu osa, kus kogu kulu katab lapsevanem. Eelarve muus osas otseseoseid ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)