15.03.2010 arhiiv

  • Juba järgmisel nädala alustab Rohuküla ja Heltermaa sadamates tööd e-sadama süsteem. See erineb praegusest sadama korraldusest ja laadimisüsteemist peamiselt sellega, et suur osa tegevusest käib läbi arvutite. Kasvõi alates sellest, et süsteem määrab kuhu sind laevas paigutatakse, kuni selleni, laevale pääsemiseks on sadamas vaja teha vaid üks telefonikõne.

    Sadamad astuvad e-ajastusse (6)

    Juba järgmisel nädala alustab Rohuküla ja Heltermaa sadamates tööd e-sadama süsteem. See erineb praegusest sadama korraldusest ja laadimisüsteemist peamiselt sellega, et suur osa tegevusest käib läbi arvutite. Kasvõi alates sellest, et süsteem määrab kuhu sind laevas paigutatakse, kuni selleni, laevale pääsemiseks on sadamas vaja teha vaid üks telefonikõne.

    Loe edasi...

  • Tahtsin paar päeva tagasi lendama minna. Pealinna. Astun mina siis lennujaamast sisse ja jopa kolla, nagu mingisse gripikoldesse oleks sattunud! Kõigil maskid peas ja hõbepaberist skafandrid seljas. Tuli välja, et meeskonda oli rünnanud Tõbi.

    Nael: Farss Tõve ja lennukitega

    Tahtsin paar päeva tagasi lendama minna. Pealinna. Astun mina siis lennujaamast sisse ja jopa kolla, nagu mingisse gripikoldesse oleks sattunud! Kõigil maskid peas ja hõbepaberist skafandrid seljas. Tuli välja, et meeskonda oli rünnanud Tõbi.

    Loe edasi...

  • Kuu aega tagasi, see oli 16. veebruaril, otsustasid Euroopa Liidu liikmesmaad veidikeseks aja maha võtta, et anda rahalistesse raskustesse sattunud Kreekale võimalus minevikus tehtud finantspoliitilisi vigu parandada. Sel nädalal aga katkestas selle nn hingetõmbeaja lausa sensatsiooniline uudis: Euroopa Liit on täie tõsidusega hakanud arutama küsimust Euroopa Valuutafondi loomisest. Plaanis on luua Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa analoog. Sellega seoses esitasid mitmed majandusanalüütikud ja poliitilised vaatlejad õigustatud küsimuse: miks on Saksamaa ja Prantsusmaa otsustanud luua uue organisatsiooni, ja seda ajal, mil neil on juba olemasolevas IMF-s vägagi suur sõnaõigus.

    Kas eurol õnnestub olla (Saksa) marga vääriline?

    Kuu aega tagasi, see oli 16. veebruaril, otsustasid Euroopa Liidu liikmesmaad veidikeseks aja maha võtta, et anda rahalistesse raskustesse sattunud Kreekale võimalus minevikus tehtud finantspoliitilisi vigu parandada. Sel nädalal aga katkestas selle nn hingetõmbeaja lausa sensatsiooniline uudis: Euroopa Liit on täie tõsidusega hakanud arutama küsimust Euroopa Valuutafondi loomisest. Plaanis on luua Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa analoog. Sellega seoses esitasid mitmed majandusanalüütikud ja poliitilised vaatlejad õigustatud küsimuse: miks on Saksamaa ja Prantsusmaa otsustanud luua uue organisatsiooni, ja seda ajal, mil neil on juba olemasolevas IMF-s vägagi suur sõnaõigus.

    Loe edasi...

  • Üle pika aja on seekordne talv olnud külm ja äärmiselt lumerohke. Kui ajaloos aga veidi tagasi vaadata, pole see midagi erilist – eriti kui võrrelda tänavust talve nn väikese jääajaga 13.–19. sajandil. Alljärgnev kirjutis originaalpealkirjaga “Väike märgiatlas” ilmus viis aastat tagasi, 2005. aastal ajakirjas Haridus (vt Haridus nr 5, 2005). Selle autor on ajakirjanik KARL KELLO, kes muuhulgas kirjutab, et näiteks 14. sajandil olevat kogu Euroopat tabanud mitme aasta jooksul säärane külmalaine, et jäätee olevat tekkinud isegi Saaremaa ja Lübecki vahele. Autori lahkel loal avaldab Oma Saar selle loo lühendatult.

    Tõeliste talvede ajaloost (1)

    Üle pika aja on seekordne talv olnud külm ja äärmiselt lumerohke. Kui ajaloos aga veidi tagasi vaadata, pole see midagi erilist – eriti kui võrrelda tänavust talve nn väikese jääajaga 13.–19. sajandil. Alljärgnev kirjutis originaalpealkirjaga “Väike märgiatlas” ilmus viis aastat tagasi, 2005. aastal ajakirjas Haridus (vt Haridus nr 5, 2005). Selle autor on ajakirjanik KARL KELLO, kes muuhulgas kirjutab, et näiteks 14. sajandil olevat kogu Euroopat tabanud mitme aasta jooksul säärane külmalaine, et jäätee olevat tekkinud isegi Saaremaa ja Lübecki vahele. Autori lahkel loal avaldab Oma Saar selle loo lühendatult.

    Loe edasi...

  • Kas 48 tunniga on võimalik külastada kolme riiki Euroopas? Sellele küsimusele asus 24 saar-last vastust otsima 23. veebruaril marsruudil Kuressaare–Tallinn–Kopenhaagen–Brüssel–Stockholm–Tallinn–Kuressaare. Tegelikult oli meie reisi eesmärk külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.

    Kevad kolme tunni kaugusel? (1)

    Kas 48 tunniga on võimalik külastada kolme riiki Euroopas? Sellele küsimusele asus 24 saar-last vastust otsima 23. veebruaril marsruudil Kuressaare–Tallinn–Kopenhaagen–Brüssel–Stockholm–Tallinn–Kuressaare. Tegelikult oli meie reisi eesmärk külastada Euroopa Parlamenti Brüsselis.

    Loe edasi...

  • Inimestevahelised suhted, töökaaslastevahelised probleemid naistekollektiivis, probleemid alkoholiga ning armastus, armastus, armastus – seda kõike leiate siit rohkesti. Kalatööstuse mured ja rõõmud taasiseseisvunud Eestis, rutiinne töö, hall ja üksluine argipäev… kuni kõik äkki muutub – uue ülemuse saabumisega oleks kui päike Katreni jaoks pilve tagant välja tulnud! Kas nii jääbki alatiseks? Kes oskaks küll ette näha armastuse keerdkäike…

    Sepa Naadi raius sõrulaste peljatud tunded raamatusse

    Inimestevahelised suhted, töökaaslastevahelised probleemid naistekollektiivis, probleemid alkoholiga ning armastus, armastus, armastus – seda kõike leiate siit rohkesti. Kalatööstuse mured ja rõõmud taasiseseisvunud Eestis, rutiinne töö, hall ja üksluine argipäev… kuni kõik äkki muutub – uue ülemuse saabumisega oleks kui päike Katreni jaoks pilve tagant välja tulnud! Kas nii jääbki alatiseks? Kes oskaks küll ette näha armastuse keerdkäike…

    Loe edasi...

  • On laupäev. Päike on soe ja õhus aimub kevadet. Saame Pireti ja Mariniga (Sild) kokku hubases kohvikus. Juttu tuleb muidugi Piretist, kuid selle loo kirjutamise ajendiks on Piret Pupparti ja Marin Silla Kuressaare kultuurikeskuse saalis avatud fotonäitus “Pühendusega “Viimasele moele””.

    Kaunis ja geniaalne Piret Puppart (4)

    On laupäev. Päike on soe ja õhus aimub kevadet. Saame Pireti ja Mariniga (Sild) kokku hubases kohvikus. Juttu tuleb muidugi Piretist, kuid selle loo kirjutamise ajendiks on Piret Pupparti ja Marin Silla Kuressaare kultuurikeskuse saalis avatud fotonäitus “Pühendusega “Viimasele moele””.

    Loe edasi...