Vabariigi aastapäeva vaprad ja ilusad (3)

Vabariigi aastapäeva vaprad ja ilusad

 

Vabariigi aastapäev kajas meedias pikalt, tublidele inimestele antud autasudest kuni kaunite kleitideni. Ometi on tunne, et meedias kajastatud vaprate ja ilusate kõrval on veel terve hulk head, mis avalikkuses märkimata jääb. Inimesi, kelle töösaavutused presidendi ja maavanema autasude ampluaasse ei kuulu. Asju, mis on nii proosalised nagu hea kõhutäis või niisama enesestmõistetavad kui loodus. Ometi annab mõni selline väike tegu, pisiasi või elamus hea tuju pikaks ajaks.

Vahel tekib isu skandaali kiskuva ja õnnetustel ratsutava meediapildi asemel saada kokkuvõtet, mille võrra on kodusaare argielu paremaks muutunud või on jätkuvalt hea. Just argielu ja just tavaliste inimeste silmis. Lihtsaim võimalus inimesi tunnustada on muidugi öelda otse, näost näkku aitäh. Või hoopis tuua kingiks kook, nagu südamlikud soome prouad Selveri müüjaid tänasid.

Avalikum võimalus heade argiasjade kogumiseks oleks näiteks kohaliku lehe online-versiooni anonüümne kiidunurk – lugejatele. Kas või ainult vabariigi aastapäeva nädalal. Iga lehelugeja saaks kiita keda või mida tahes. Sellistest infokogudest võib ka rohkem kasu olla, näiteks on turistidele mõeldud väljamaa veebilehtedel rubriigid “Kohalikud soovitavad”. Teisisõnu on need teated sellest, kus kohalikud inimesed ise armastavad käia, mida süüa, mis neile oma kodukohas meeldib jne. Niisiis – mu daamid ja härjad, teen otsa lahti ja pakun välja möödunud aasta Kuressaare head ja paremad:

Nominent nr 1 – aasta parim kätetöö: Kessu kohviku kanapirukas. Raudse järjekindlusega kõrge kvaliteet. Paremat kanapirukat pole saada kusagil mujal kui Kuressaare Kessu kohvikus. Vahel on pisike maitsev pirukas kõik, mis heaks tujuks vaja.
Nominent nr 2 – aasta parim kunstitöö: Ruhnu näitus Kuressaare Raegaleriis. Esinduslik ülevaade Ruhnu kujutamisest maalikunstis läbi aastasadade. Inforohke ja emotsioonitihke.

Paneb unistama, et kui Kuressaares oleks aastasadu ja eri kunstnikke esindav püsiekspositsioon “Saaremaa kunstis”. Miks peab kunst olema ainult pealinna suurtesse keskmuuseumidesse kogutud? Palju loogilisem ja õiglasem oleks, kui loodusmaal asuks selle koha muuseumis või galeriis, mida pildil kujutatud.

Nominent nr 3 – aasta parim rahvatöö: kõik Kuressaare laadad. Saare kahaneva rahvaarvu juures on rõõm näha suurt hulka inimesi koos – vanu inimesi traditsiooniliste toodete ja noori kaasaegsete versioonidega. Viimase aasta laatadel on ilusat, ainulaadset ja maitsvat kohalikku kraami olnud rohkem kui kunagi varem. Rahvakultuur on Eesti ainus kulla-auk. Ja õnneks pea ammendamatu.
Nominent nr 4 – aasta parim abitöö: politseinikud, kes auto kinni pidasid ja kärnkonna üle tee aitasid. Ka need paljud autojuhid, kes kenasti kinni peavad ja jalakäija üle tee lasevad. Ka need bussijuhid, kes võtavad vaevaks peatuses bussist välja tulla ja lapsevankri bussi aidata.

Nominent nr 5 – aasta parim saaretöö: kalapoe avamine Kuressaares Kitzbergi tänaval. Kui Läänemeri kalast tühjenemas ja rannakultuurist järel paar vana kutselist kalurit, on hea, kui kalakultuur jätkub vähemalt kasvanduste näol. Uus kalapood on ilusa sildi, hea kalavaliku ja lahkete müüjatega. Kui veel oleks letilt võtta mõni retsept, mis müügil oleva kala toiduks tegemiseks ideid annaks, polekski enam midagi juurde soovida. Igal nädalal oleks kodus kindlasti üks kalapäev.

Nominent nr 6 – aasta parim algatustöö: Sadhu kohvik. Möödunud aastal suleti Wildenbergi kohvik. Sellest oli kahju. Wildenberg oli just parajalt neutraalne ja ruumikas, kuhu sobis igal ajal sisse astuda. Lisaks hea muusika plaadilt ja elavas esituses. Kuid õnneks on tulnud Sadhu, kus lahke pererahvas klientidega sõbralikult juttu puhub ja üritusi korraldab. Kui eestlased ja saarlased enda juures midagi muuta võiksid, siis liigset vaoshoitust ja omaette hoidmist. Ja sellisele positiivsele muutusele aitab kaasa Sadhu kohvik.

Nominent nr 7 – aasta parim loodustöö: Tuulte Roosi ja Tori mereäärne ala ühel kenal selgel novembrikuu päeval. Talve on kiidetud palju, kuid kuiv ja karge sügis kuulutas seda ette.
Mõni kirjamees teaks ehk neid eesti keele sõnu, mis kirjeldavad sügisese taeva sina mere kohal, kui päike särab ja õhk on selge. Ja seda, kuidas nimetada mereäärse heinamaa kollaseid toone: kahkjaskollane, tuhkjaskollane, hõbedane, valkjas…

Ja tasast heli, mida tekitavad tuules üksteise vastu puutuvad kuivad kõrred. Sellisel poeetilisel päeval saab selgeks, et Saaremaa lipu värvid peaksid olema teised kui maakonna lipu valge ja roheline. Ikka ülal taeva- ja meresinine ning all põhukollane.
Hea lugeja, kirjuta nüüd kommentaariumis ise, mis on Saaremaa viimase aasta, vabariigi aastapäevast aastapäevani, ilusad ja head asjad.

Bufo Bufo
Loo autor on toimetusele teada

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)