SÖÖDUD LILLED: Ehkki jänesed ja kitsed on ka varem tee surnuaiale leidnud, olevat lugu tänavu päris hull – kitsed on endale kalmistul sisse seadnud koguni magamisplatse.
Foto: Egon Ligi
Toidupuudus ja nälg on tänavu ajanud eriliselt palju metsloomi kalmistutele, kus nende elupäästjaks saavad leinavate omaste poolt haudadele toodud lilleõied.
Ehkki jänesed ja kitsed on ka varem tee surnuaiale leidnud, olevat lugu tänavu päris hull – kitsed on endale kalmistul sisse seadnud koguni magamisplatse.
“Inimesed on küll pahandanud, et lähedaste mälestuseks haudadele toodud kallid lilled on kadunud, ja alles on neist vaid rootsud, kuid võiks mõelda ka sedasi, et ehk päästis mõni lilleke mõnegi metsalooma hinge,” ohkas Kudjape kalmistuvaht Marika Jürisson.
Jürissoni sõnul oli alles sel nädalal juhus, kus kitseke oli näksinud ühele kalmule naistepäevaks ja surma-aastapäevaks toodud pika varrega roosi. Roosiõied olid ära söödud ka ühelt värskelt haualt, kuid krüsanteemid alles jäetud. “Kui inimene selle üle imestas, ei osanud ma muud arvata, et ehk sai loomakesel kõht roosiõitest täis ning krüsanteeme ta enam ei tahtnud,” rääkis kalmistuvaht, lisades, et tänavu on kitsed Kudjapel ära näksinud koguni jugapuu.
“Kui jahimehi on üles kutsutud metsas loomadele radasid tegema, siis on need rajad loomadele ilmselt selgeks õpetanud ka mööda kalmisturadasid liikumise,” arvas Jürisson, kes on leidnud haudadevaheliselt rajalt koguni kitse magamisplatsi.
Marika Jürisson palub inimestelt mõistvat suhtumist ja edastab lehe kaudu üleskutse, et inimesed tooksid kalmistuaia taha metsa toidujäätmeid – kartulikoori, õunu ja muud säärast.
“Üks naine tõi alles kõrvitsatükke ning need meeldisid loomadele väga,” teab kalmistuvaht.
Loading ...
Eks viigem siis neile vaesekestele sinna vihtasid või muud söödavat, raske talv on metsloomadele, väga raske!
Mina viiks siis hauale selle kapsapea. Lillede kõrvale.
Eelmistele “teadjatele” jahindusest ja selle loomulikkusest inim-ajaloos… Et siis, kas lihunikud tapamajas rahuldavad ka enda ego või? Kust vorst tuleb? Õige jahimees on üks süütumaid kiskjaid meie seast. Võtke teadmiseks… Aga teemast rääkides … jah metskitsed on meie fauna kõige ilmastiku-tundlikumad suur-ulukid…
Minu meelest ei tohiks Kudjape kalmistu ümber tuua selliseid asju nagu olmejäätmed, mida metsloomad kindlasti ei sööks ja reostaks ka Kudjape kalmistu ümbrust, mida ei tohiks teha. Selle jaoks on ette nähtud metsloomadele söötmiskohad nagu jahiseadus ette näeb ja kalmistu peaks olema siiamaani püha koht. Ümber haudade, et nad ei sööks lilli võiks panna toidurajad, siis jääks meie hauad puutumatta.
suvel hävitasid metsloomad naabri ÜHEL PÕLLUL 100 TONNI VILJA.metsloomi on vaja ainult haigetele inimestele tapmise nautimiseks.saaremaa 1000 jahimeest ei ole loomadele pooltki nii palju süüa andnud kui üks põllumees.
siit moraal, et kalmistute omanikud-valdajad peaks territooriumi piirama ulukeid eemal hoidva aiaga:)) sarnaselt metsakultuuridega.
aga surnuaia väravasse silt KAPSAPEATA SISENEMINE EBASOOVITAV?
Mis oleks, kui võtaksime seda lillede kadumist (metsloomade kõhtu) kui looduse ringkäiku, paratamatust.
Oleme viinud kalmuaeda armsa inimese. Tegelikult see mis seal toimub, on loodusesse tagasiminek. Uuesti mullaks ja põrmuks saamine. Me ei mõtle ega taha teada, kuidas see täpselt käib.
Samamoodi on ka mälestuseks viidud lilledega. Oleme nad sinna viinud, peame seda oma kohuseks. Lill aga teatavasti ei püsi, talvel iseäranis. Pole vahet,mil moel ta loodusesse tagasi läheb ehk põrmuks saab. Külmumise, kuivamise või kitse läbi. Meie rituaal on täidetud, edasine ei pea olema täpselt jälgitav.
Saaremaa surnuaiad on kõik aiaga piiratud, kuid praegu on hanged aiaga tasa mitmel pool. Midagi pole teha, talv on.
Noh eks see kivaed ole kah kunagi loomade eemalhoidmiseks kasutusele võetud:), aga üldiselt kalmistulkäijaga nõus – võtame seda rahulikult kui looduslikku protsessi. Mullaks saame me kunagi kõik, ärme põeme seda ette.
Üks väikene vihje veel, et metsloomad leiavad kiiresti üles kõik väetiste ja muude turgutuste peal kasvatatud “silo” ja seda eriti kevadtalvel.
Miks ma soovitasin kapsa kaasa võtta? Aga sellepärast, et kitsed nagunii talveläbi on seal kalmistul käinud toidupoolist otsimas, kitsejahti seal oleks vist väga imelik pidama hakata, seega jääb üle vaid loomi millegagi toita! Muideks, see pole esimene talv kui kitsed kalmistul, neid talvi on ikka ennegi olnud.
No kuhu see jahilubade eest makstav raha siis läheb?
Pangu toidikohtadesse heina siis.
Õnneks on olemas jahimehi, kes ka käivad loomi toitmas raskel ajal. Kahjuks on aga neid püssipedesid rohkem, kes käivad metsas ainult oma ego rahuldamas.
Jutt on praegu kalmistust, mitte metsast. Soovitan inimestel, kes seal käivad, võtta kaasa kapsapea või miskit muud söödavat ja panna see aia peale, et kitsekesed saaksid midagi hamba alla. Aru ma ei saa, miks peab talvel elavaid lilli kalmistule viima, täiesti mõttetu!
Rumalaid inimesi on vist veelgi rohkem kui rumalaid kommentaare. Aitähhh
jõuavad juba sel aastal kanalisatsiooni,pole mõtet targutada.
Tegelikult jah, lihunikud rahuldavad tapamajas oma tapmiskirge. Seda nimetatatakse psühholoogias sublimatsiooniks. ma arvan, et sama on jahimeestega. Selle asemel et tappa inimesi, tehakse seda sotsiaalselt vastuvõetavamal moel.
las nad siis söövad neid lilli, püha müristus.
kadunukesele pole neid ju nagunii vaja, kitsele võib see aga ellu jäämist tähendada.
milles probleem üldse?