Ajakirjanik arvab: Keda siis toitma peaks?

Viimastel päevadel Saaremaal ja ka mujal meedias kerkinud teema, kas talveks siinsetesse vetesse jäänud luiki tuleks toita või mitte, tekitab minus segadust. Ornitoloogid ütlevad, et ärge toitke, ärge sekkuge looduse toimetamisse. Loomakaitsjad seevastu kutsuvad kampaania korras üles linde toitma. Mis on siis õige?

Paar päeva tagasi käisin minagi Saaremaa Sadamas. Surnud luikedest lugu tegemas. Ei olnud kena vaatepilt. Kohe üldse mitte. Vaevukomberdavad luiged omaenda pasa ja vere sees istumas. Paljud juba surnud. Ühel silm peast välja nokitud, teine kontideni paljaks kistud. Eks merikotkas oli maiustamas käinud. See ei jätnud külmaks.

Pöördusin keskkonnaametisse ja küsisin, et kas ei ole siis kuidagi võimalik neid linde aidata. Toita või midagi. Sain vastuseks, et pole mõtet. See mõjub halvasti ja tegelikult olevat toimuv looduse loomulik käik. Jäin selle selgitusega rahule. Ajusopist ujusid esile bioloogiatunnis õpitud toiduahelad ja muu selline värk, mille peale igapäevaselt ei mõtle. Looduses on omad seadused ja linnud-loomad peavad nendele alluma. Kes ei allu, selle jaoks pole looduses järelikult enam kohta.

Samas kuuleb aga ka teistsuguseid üleskutseid, et viige metsa loomadele süüa. Aidake juba lõunamaalt saabunud linde toita, et nad lume minekuni vastu peaksid! Loomakaitsjad käivitasid Tallinnas luikede aitamiseks just sellise aktsiooni, mille taolise mõttekust kohalikud keskkonnametnikud eitasid, suutes Oma Saare lehe kampaania korraldamisest loobuma panna. 

Tekibki küsimus: kust jookseb see piir, et keda toita ja keda mitte? On siis tõesti nii raske välja tuua ühest tõde? Loodus peaks ju olema süsteemselt toimiv mehhanism.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)