Minuga sõlmitavas töölepingus on punkt, et töötan graafiku alusel täistööajaga ja minu normtunnid on graafikus kirjas. Mida see tähendab?
Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaja Lepik:
Töötamine graafiku alusel tähendab summeeritud tööaega.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 43 sätestab tööaja mõiste, sh täistööaja, osalise tööaja ja summeeritud tööaja mõiste, ning täistööaja pikkuse.
TLS § 43 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt on täistööaeg 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Täistööaja mõiste ei ole võrreldav seni kehtinud riikliku tööajanormi mõistega. TLS ei kehtesta tööajanormi. Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses eeldusel, et täidetakse TLS-s kehtestatud (töö- ja puhkeaeg) tööaja piiranguid. Seega tuleb tööaja reeglite kohaldamisel arvestada kolme tingimust:
1) järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta – 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 46);
2) tagada töötajale igapäevane puhkeaeg – 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi puhkeaega (TLS § 51);
3) tagada töötajale iganädalane puhkeaeg – 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 järjestikust tundi puhkeaega (TLS § 52).
TLS § 43 lg 3 täpsustab, et summeeritud tööaja (tööaja ebavõrdne jagunemine arvestusperioodi lõikes) arvestuse korral (TLS § 6 lg 6) arvestatakse kokkulepitud tööaega arvestusperioodi (TLS § 46 lg 1) lõpul.
TLS § 6 lõike 6 kohaselt on summeeritud tööaja arvestusega tegemist juhul, kui töölepingu sõlmimisel ei ole võimalik kokku leppida tööajas ajaühiku kohta või töö tegemise ajas. Tavaline summeeritud tööaja arvestuse kasutamise juhtum on töötamine tööajakava ehk nn graafiku alusel. Tööajakava alusel töötava töötaja tööpäevad ei ole ette kindlaks määratavad, töötaja võib ühel nädalal töötada rohkem tunde kui teisel. Oluline on, et töötaja tööaeg kehtestatud (TLS § 46 lg 1) või kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks kokkulepitud tööaega.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib arvestusperioodi pikkus olla kuni neli kuud. Sellest tulenevalt võib ühes kuus olla vähem töötunde, teises rohkem, kuid arvestusperioodil tuleb jälgida, et üleüldine tööaeg ei ületaks kokkulepitud tööaega.
Aga kas tööseadus seda ka ütleb, kui palju on töötajal õigus oma graafikut ette teada? Näiteks, kui töö käib 3 vahetusega ööpäev läbi ja töötaja saab alles neljapäeva või reede õhtul teada, kas ta on järgmine nädal hommikuses, päevases või õhtuses vahetuses. On see ikka päris normaalne?