Katseaja kohaldamine ja töölepingu lõpetamine katseajal

Katseaja kohaldamine ja töölepingu lõpetamine katseajal

Evi Ustel-Hallimäe.
Foto: Erakogu

Uus töölepingu seadus (TLS) on toonud kaasa muudatusi katseaja kohaldamise ja töölepingu ülesütlemise korras seoses katseaja eesmärgi mittetäitmisega. Kui vana TLS-i kohaselt pidid pooled töötaja tööle asumisel katseajas eraldi kokku leppima ja fikseerima selle töölepingus, siis uus TLS seda enam ei nõua. Katseaega kestusega neli kuud eeldatakse. Ainult juhul, kui pooled on otsustanud, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemana kui neli kuud, tuleb see töölepingus näidata.

Erinevalt tõlgendatakse katseaja kestust tähtajaliste töölepingute korral. Kui leping on sõlmitud lühemaks ajaks kui kaheksa kuud, ei või katseaeg ületada poolt lepingu kestusest (näiteks kui lepingu kestus on kuus kuud, saab katseaeg olla maksimaalselt kolm kuud).

Katseaja kohaldamise eesmärgiks oli ja on välja selgitada, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida see töö nõuab. Siinkohal võib rõhutada, et isikuomadused on loetellu lisandunud uudse kriteeriumina ning nende all mõeldakse selliseid isikuomadusi, mis on vastaval ametikohal töötamiseks hädavajalikud. Katseaja tulemusi hindab tööandja, v.a töötaja tervise sobivust antud ametikohal töötamiseks. Töötaja tervislikule seisundile saab hinnangu anda vaid arst.

Muutunud on töölepingu ülesütlemise kord katseajal. Kui varem võis tööandja töölepingu katseajal lõpetada päevapealt ja põhjusi selgitamata, siis nüüd peab tööandja ülesütlemisavalduse esitama 15 kalendripäevase etteteatamisega ja teatises ülesütlemist põhjendama. Sealjuures tuleb meeles pidada, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, st et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab tööandja seda mittevastavust tõendama.

Töötaja võib töölepingu katseajal üles öelda samuti 15- kalendripäevase etteteatamisega (varem oli 3 kalendripäeva) ega pea ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemisavalduse võivad pooled esitada hiljemalt katseaja viimasel päeval ning tööleping lõpeb siis juba 15 päeva hiljem pärast katseaja möödumist. Kui pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses. Selleks tuleb pöörduda avaldusega TVK poole.

Töötaja, kes ei ole nõus tööandja poolse töölepingu üles-ütlemisega katseajal väidetavalt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, võib 30 kalendripäeva jooksul, alates ülesütlemisteate saamisest, alustada töövaidlust. Sellisel juhul nõuab töötaja töölepingu üles-ütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TVK poolt ja kompensatsiooni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Näiteks võib siinkohal tuua järgmise juhtumi.

Jaanuari lõpus arutas komisjon töövaidlust, kus töötaja oli vabastatud töölt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Avaldaja töötas kokana ettevõtte personali toitlustamiseks avatud sööklas. Tema töökohustused olid kogu söökla töö korraldamine, alustades kauba tellimisest, toidu valmistamisest ja väljastamisest ning lõpetades koristamise ja aruannete koostamisega. Esimese paari kuu jooksul tuli neid ülesandeid täita üksinda.

Vaatamata kõigele sai ta hakkama. Katseaja viimasel kuul pidi töötaja minema küünarliigese plaanilisele operatsioonile. Niipea kui ta informeeris sellest tööandjat, muutus viimase suhtumine ning mõne aja pärast sai töötaja töölepingu ülesütlemisavalduse. Põhjusena nimetas tööandja küll suhtlemisoskuse puudumist, kuid avaldaja oli seisukohal, et tegemist oli otsitud põhjusega.

Töötaja eitas kategooriliselt probleeme suhtlemistasandil. Töötaja väitel olid süüdistused tema vastu fabritseeritud, neid kinnitasid vaid ettevõtte juhtkonda kuuluvad isikud ning temast taheti lihtsalt lahti saada. Kuigi töötaja väitis, et on eelnevalt teenindussfääris töötanud ja ka sellealast koolitust saanud, selgusid töövaidluse käigus mitmed vastuolud töötaja ütluste ja tegelike faktide vahel. Näiteks kirjeldas töötaja otsene ülemus, kes valis kööki abitöölist, kuidas töötaja kritiseeris valikut, nimetades teda sobimatute nimedega, ja oli solvunud, et ei valitud tema poolt soovitud isikut. 
 
Ka ülemust ennast nimetas ta köögiasjades asjatundmatuks ja ebakompetentseks. Söökla kliendid ei olnud avaldaja käitumise ja suhtlemise vastu otseselt küll pretensioone esitanud, kuid otsene ülemus tunnistas, et oli näinud mitmel korral, kuidas avaldaja klientide ees tujutses, raha tagasi andes viskas selle letile, nii et inimene pidi veerevaid münte taga ajama jne. Tööandja tõi välja veel mitmeid asjaolusid, mis klienditeenindaja puhul on lubamatud, ning avaldaja ei eitanud ühegi juhtumi asetleidmist.

Tal oli küll igale etteheitele omapoolne selgitus, kuid komisjon leidis, et antud juhul oli tööandjal piisavalt põhjusi töölepingu ülesütlemiseks katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Töötaja käitumisest ja suhtlemisest klientidega sõltub ettevõtte maine ning klientide vähenemine toob omakorda kaasa firma tulude vähenemise. Avaldaja ilmselgelt ei näinud või ei tahtnud näha oma suhtlemis- ja käitumisprobleeme nii tööandja kui ka ettevõtte klientidega.

Komisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata ja luges töölepingu ülesütlemise katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu TSL § 86 alusel kehtivaks.

Evi Ustel-Hallimäe
Lääne inspektsiooni Saaremaa TVK juhataja

Evi.Ustel-Hallimae@ti.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 692 korda, sh täna 1)