Kaarma vald on hea näide, kuidas vallaelanikud ja kohalik võim saavad koostööd teha. Seal kandis on juba pikka aega külavanematest lugu peetud ja neid igati toetatud. Elu näitab seda, et kohalik elu areneb enam seal, kus aktiivsemad eestvedajad.
Külavanemaid on läbi aegade austatud ja nende sõna kuulatud. Tänapäeval on aga tihti nii, et külaelanike arv on jäänud nii väikeseks, et sisu sellel ametil justnagu polegi. Mis külavanemat sa ikka mängid, kui saad käske jagada vaid oma pere liikmetele ja ainsale naabrile.
Külavanema staatust ei ole riigikogu soovinud seadusega paika panna, on jätnud selle iga valla oma asjaks. Sellepärast sõltubki kõik sellest, kuidas vallajuhid külavanematesse suhtuvad. Kes peab neid kohaliku võimu abilisteks, kes niisama tüütuteks segajateks.
Külavanema olemasolu kaunistab külaelu ja teeb seda ühtsemaks. Saarevahte peab riik üleval, külavanemaid mitte. Kuigi esmane mõte ütleb seda, et need ametid on sarnased küll.
Kui iga küla endale külavanemat ei vali, siis võiksid need ametimehed väiksemates kohtades olla ju mitme küla peale. Ikka oleks keegi, kelle poole inimene murega pöörduda saaks.
Loading ...
Saartel on lisaks saarevahile külavanem, kumb on tähtsam?
sotsiaalne töökoht.
Väikesaartel on tõesti asi veelgi segasem.
Vilsandil on lisaks saarevaht Jaan Tättele veel saarevanem Neeme Rand ja eelmise vallavanema Jüri Saare sõnade kohaselt on saarevanem täpselt sama, mis mujal külavanem.
(Miks aga mitte Vilsandil valida ka külavanem, et (ei) oleks juriidilist segadust?)
Saare maavalitsus taotles 2007 aastal riigilt 1 658 100 krooni, et võtta lähtudes püsiasustusega väikesaarte seadusest alates 1. jaanuarist 2008 tööle saarevaht viiele maakonna haldusalas olevale saarele.
Saarevahi kohta Abruka, Vilsandi, Ruhnu, Kessulaiu ja Kõinastu saarele taotlesid aga Oma Saare andmetel omavalitsused – Kaarma, Kihelkonna, Ruhnu ja Muhu vald. Tollase regionaalminister Vallo Reimaa sõnade kohaselt aga väikesaarte seaduse vastuvõtmise käigus ei ole vaadatud selle täitmiseks vajalikku rahalist poolt. (Nagu Riigikogus siiani kombeks)
Maavanema sõnade kohaselt ei ole aga Ruhnu saarel saarevahti, sest Ruhnus on vallavanem. (Ruhnus on sadamakapten, tongrid, ning ajalooliselt on Ruhnus olnud ka politseiametnik, päästeametnik, külavanem, metsavaht, vanematekogu jne.)
Abrukal on külavanem Salme Tuulik ja saarevaht Rein Lember.
jne