Esimene naistepäev ilma lilleõieta (12)

Esimene naistepäev ilma lilleõieta

ELU ON IKKAGI ILUS: “Kui sul on olemas sõbrad, siis pole elul häda midagi,” arvab Kaie Seil. Temal on vedanud, tal on kaks toredat poega, kes oskavad hoolida, ja ta ümber palju häid inimesi.
Foto: Peeter Kukk

See on esimene naistepäev, kui Kaie Seil jääb oma abikaasa kingitud naistepäevalilleta – Tõnis lahkus manalateele möödunud suvel. Aga Kaiel on selleks puhuks oma retsept, mida ta lahkesti kõikidele nukrutsejatele soovitab: “Mine oma kapi kallale! Seal on kindlasti mõni kaunis riideese, millega sul seonduvad armsad mälestused… Pane see selga. Kui see enam selga ei mahu, otsi välja üks kaunis ehe ja kanna seda sel päeval. Mine siis peegli ette ja vaata – sa näed ju välja kena ja armas! Oled terve, sul on soe tuba ja leib laual. Rohkem polegi ju vaja, et su päev täiuslik oleks. Ka naistepäev. Mis sest, et ilma lilleõieta.”

Kaie teab, mis Kaie räägib. Tema elus on olnud ilusaid ja raskeid aegu. Raskeim oli läinud augustis, kui tuli matta abikaasa Tõnis.
Täpselt kakskümmend aastat ja seitse kuud oli Kaie haige mehe kõrval. Ta oli siis 39, kui Tõnisel (40) esimene insult oli. Aasta aastalt läks mehe tervis aina halvemaks, lõpuks jäi Tõnis ratastoolisse. See polnud kerge, kuid Kaie tuli toime.

Pikka portreelugu Kaie Seilist loe laupäevasest Oma Saarest.

Telli Oma Saar siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 198 korda, sh täna 1)