Abruka esimene elanik oli tonger

Abruka esimene elanik oli tonger

AINULAADNE: 2/3 ulatuses katab Abruka saart liigirohke Läänemeremail ainulaadne laialehine salulehtmets.
Foto: Käthe Pihlak

Laupäevase Oma Saare ajalooküljel kirjutab Kalle Kesküla Abruka ajaloost.

Abruka saar asub endisest Roomaa saarest (praegusest Roomassaare poolsaarest) kolm miili lõunas ja eraldab Suure Katla Liivi lahest. 1234. aastal anti Abruka (Abro) vallutajate leppe kohaselt Riia linnale. Riia sai tookord ka Kaarma, Sõrve ja Lääne-Saaremaa, hiljem haaras need alad endale Saaremaa piiskop. 

Piiskopi hobuseid hoiti Väikses Katlas asuval Ooste (oos = hobune) rahul, millest maakerke tagajärjel sai Ooste nukk, praeguse Kuressaare jahisadama asukoht. Taani ajal viidi hobused inimtühjale Abrukale. Rootsi aja algul oli Abruka karjamõisa teenistuses paarkümmend talu Anseküla, Kaimri ja Salme külast – inimasustust saarel ei peetud soovitavaks. Rootsi ajal oli mõis korraks ka eravalduses (Lorens), ent redutseeriti 1680-ndatel.

Loe edasi laupäevasest Oma Saarest.

Telli Oma Saar siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)