Rahandusministeerium ei toeta Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud eelnõu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmiseks.
Neljapäeval laiali saadetud kirjas teatas rahandusminister Jürgen Ligi, et erakordselt lumerohke talve tõttu ei oleks õige teha maksusüsteemis püsivaid muudatusi. Sellisel juhul kehtiks soodustus ka nendel aastatel, mil lund on vähe ja lumekoristuskulud väikesed, põhjendas Ligi.
8. veebruaril esitas riigikogu Rahvaliidu fraktsioon riigikogule menetlemiseks vedelkütuse erimärgistamise seadust muutva eelnõu. Eelnõu järgi lubatakse talvistel teehooldustöödel kasutada ka erimärgistusega kütust tarbivaid põllumajandusmasinaid, mida praegune seadus ei luba. Rahvaliidu hinnangul ei ole kohalike teede lumest puhastamine tavaline kasumit taotlev majandustegevus, vaid hädaolukorrast tingitud vajadus, et tagada ligipääs elukohtadesse, muuhulgas pääste- ja kiirabiautode ligipääs maaelanikeni.
Jürgen Ligi sõnul vähenevad erimärgistatud kütuse kasutamisel teehooldustöödel riigieelarve tulud, sest tavalisest diislikütusest madalama aktsiisimääraga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse kasutusala laieneks veelgi, mis ei ole fiskaalpoliitilistel põhjustel otstarbekas. Ka tekitaks Rahvaliidu fraktsiooni eelnõu Ligi hinnangul ebavõrdse kohtlemise ja annaks põllumajandustootjatele põhjendamatu konkurentsieelise, sest eriotstarbelist diislikütust oleks lubatud kasutada vaid põllumajanduses kasutatava masina ja traktori kasutamisel talvistel esmastel teehooldustöödel. Spetsiaalselt lumekoristuseks mõeldud eritehnikale nimetatud soodustus ei laieneks.
Jürgen Ligi märkis, et eelnõu kohaldamisel tagasiulatuvalt tekib alates 1. jaanuarist 2010. a lumekoristustöödeks diislikütust kasutanud isikutel õigus enammakstud aktsiis maksu- ja tolliametilt tagasi nõuda. Samas puuduvad eelnõus rakendussätted selle kohta, kui pika aja jooksul võivad nimetatud isikud kütuse soetamist tõendavaid arveid esitada. Samuti puudub maksu- ja tolliametil tagantjärele kontrolli teostamise võimalus, kas kütust ka tegelikult kasutati lumekoristustöödel, osutas rahandusminister.
Jürgen Ligi sõnul puudub riigil statistika, kui palju on aasta esimestel kuudel kohalikelt teedelt lume koristamiseks kasutatud põllumajandusmasinates diislikütust. Sellest tulenevalt ei ole võimalik adekvaatselt hinnata tagasiulatuva kohaldamisega kaasnevat negatiivset mõju eelarve tuludele. Ka on eelnõus lahendamata küsimus, kuidas tuleks toimida juba määratud trahvidega, mida maksu- ja tolliamet on määranud isikutele, kes kasutasid lumekoristuseks alates 1. jaanuarist eriotstarbelist diislikütust, märkis rahandusminister.
Seeder ja Parts mõistavad põllumehe muret
Erinevalt rahandusministeeriumist on põllumajandusministeerium erimärgistatud kütuse kasutamisega lumekoristustöödel igati nõus. Veebruaris rahandusministrile saadetud kirjas tõdes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et kütuse väljavahetamine üheks lühiajaliseks toiminguks talvetingimustes on võimatu, sest kütuse väljavalamine ja asendamine teise kütuseliigiga ei taga erimärgistatud kütuse järelevalve menetluses n-ö puhast analüüsi. Samuti pole lahendus lisakütusepaakide paigaldamine, kuna masinate omavoliline ümberehitamine ei ole lubatud.
Küsimuse lahendus peaks Seederi sõnul olema seda lihtsam, et erimärgistatud kütuse kasutamine talitöödel ei laienda kütuse kasutajate ringi (põllumajandustootjad) ega ka kasutatava tehnika loetelu (põllumajandusmasinad, traktorid, liikurmasinad). Seega on küsimus vaid järelevalve sihipärases korralduses.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole põhimõtteliselt vastu ideele lubada lumetõrje- ja lumekoristustöödel kasutada erimärgistatud kütusel töötavaid põllumajandus- ja metsatöötraktoreid ja liikurmasinaid. Samas on minister Juhan Parts seisukohal, et Rahvaliidu fraktsiooni eelnõu osas on kriitilise tähtsusega eelkõige rahandusministeeriumi seisukoht, kuivõrd ettepaneku rakendamine omab otsest mõju riigi aktsiisi- ja eelarvepoliitikale.
Valitsuse nõunik Heili Tõnisson ütles Oma Saarele, et valitsus arutab erimärgistatud kütuse kasutamist 11. märtsi istungil ja võtab siis vastu otsuse riigikogule esitamiseks. Seejärel läheb eelnõu riigikogusse esimesele lugemisele.
Ühele on tähtis riigi eelarve, enamusele siiski inimeste heaolu ja elu kvaliteet. Selliste kitsarinnaliste lojuste mahavõtmiseks peab olema teistsugune valimisseadus, mis võimaldaks rahval inimvaenuliku ministri töölt vallandada.
Missugune see käputäit rasvaliitlasi aitav valimisseadus peaks olema?
Seadused on kõigile täitmiseks.
Just nimelt,ja esmajoones riigile.Lükaku ise.Kui delegeerib valllale,peab ka vahendid andma,mitte neid vähendama.
võiks olla selline eriloa ostmise võimalus.
Ostan riigilt eriloa, mille alusel on lubatud erimärgistusega diiselküttega teha erinevaid töid pöllumajandusega tegelevatel inimestel/asutustel
kasuta tavalist diiselkütust,siis maksad aktsiisi ja luba polegi vaja,milleks liigne paberimajandus.
Seetõttu ka rahvas ei toeta lumekoristuse kasutamist rahandusministeeriumi hoonete ümbruses! Rahva raha laristamine viivitamatult lõpetada!