Kes minevikku ei mäleta…

Ka 100 aastat tagasi olid päevakorral valla maksud

Ajaleht Saarlane avaldas 6. märtsil 1910 loo, mille all seisab autori nime kohal anonüümne Üks maaomanik.
Lugu väärib aga tähelepanu põhjusel, et maksumaksja pahandab selle üle, et vallad jaotavad vallamaksu tasumisel inimesed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ja nõuavad ühtedelt vallamaksu rohkem kui teistelt.

Eraomandus olgu püha ja puutumata, nõuab seadus. Selle seaduse vastu eksimise pärast on mitmeid juba valjusti nuheldud, kurjustab kirjutaja. Sellepärast palun austatud Saarlase lugejaid mitte pahaks panna kui ehk minu mõtted mõnele vallamaksu jagamise poolelt vastu meelt on.
Loo autor on pahane, kuna maatameestelt nõutakse vallamaksu kümme korda vähem kui kroonu valla kohaomanikkudelt ja rentnikkudelt. Ta arvab, et niisuguste jagamistega kistakse kaudsel teel eraomanikkudelt varandusest igal aastal, ilma et need talle vastu midagi parata võivad, suured rahasummad vägisi välja.

Ta küsib, et kas kroonu valla kohaomanikud üksi vallavalitsust, kohut ja kooli tarvitavad või on ka maatameestel neid ametikohti tarvis? Kirjutaja märgib, et suurem osa maaomanikest ei läheks kordagi vallamajja, kui neid sinna koosolekutele ja makse maksma ei kutsutaks. Tema arvates selgub sellistest asjadest, et kohaomanikud peavad suuresti oma varandusega maatamehi üleval pidama, pääle selle peavad nemad ka omal kulul valla vaestemaja üleval pidama, sest neid asju ju nemad isiklikult ei tarvita.

Ka posti- ja kirikuteede, jõgede ja sillatrummide ehitamise ja korrashoidmise eest hoolitsevad tema meelest vaid maaomanikud.
Meie valla omavalitsused peaksid kord märkama, et nad valla maksude klassidesse jagamisega maadepidajatele suurt ülekohut teevad, seisab loo lõpus.

Saarlase toimetus on aga lisanud omalt poolt, et selle kirjaga ei ole toimetus täiesti mitte ühes nõus, ja lubab asjast edaspidi täpsemalt kirjutada.
Kas tuleb tuttav ette? Uut pole siin maailmas midagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 10 korda, sh täna 1)