Muhulaste küüditaja palus vabandust (9)

1949. aasta märtsiküüditamises osalenud, ent halva tervise tõttu kohtumõistmisest pääsenud endine julgeolekuteenistuse operatiivvolinik Muhus Rudolf Sisask palus nii Venemaa ajalehes Novaja Gazeta kui ka eilse Postimehe vahendusel vabandust eesti rahvale tehtud halva eest.

“Ma tõesti palun vabandust, palun kogu südamest vabandust kõigi nende inimeste käest, kes Siberisse viidi,” ütles Viljandimaal Heimtalis elav 84-aastane Sisask. Postimees nentis, et see on Eestis esimene kord, kui genotsiidis süüdistatu avalikult andestust palub.

Seda, et kaitsepolitsei ta inimsusevastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu ette saatis, Sisask ei vaidlusta: “Mis teha, see oli ju genotsiid ja mina selles paratamatult osaline. Kui tehtud, siis peab ka vastust andma.” Tõsi, Sisask vabastati süüdistusest hiljem kehva tervise tõttu.
Mehe väitel läks 1949. aasta märtsiküüditamises osalemine talle nii hinge, et ta hiljem isegi endalt elu võtmist kaalus. “Mõtlesin enda mahalaskmisele, aga ei julgenud. Metsa minna ka ei saanud, sest siis oleks metsavennad mind tapnud. Piirid olid ka kinni ja nii polnudki midagi teha,” tõdes Rudolf Sisask.

Märtsiküüditamise eest Saare maakonnas sai süüdistuse 12 inimest: operatiivvolinikud Rudolf Sisask (1926), Stepan Nikejev (1924), Boris Loho (1918–2001), Albert Kolga (1924–2006); keskaparaadi töötaja August Kolk (1924) ja ENSV SM-i Saaremaa osakonna miilitsad Pjotr Kislõi (1921), Viktor Martson (1921–2004), Vladimir Kask (1926), Heino Laus (1927–2006), Osvald Adamson (1927–2001), Leonid Maikov (1924–2001) ja Nikolai Žerebtsov (1921–2003). Ainsana jätkub protsess Stepan Nikejevi üle, ülejäänud on surnud või nõrga tervise tõttu süüdistusest vabastatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)