Abipäästjatele suuremad õigused

Riigikogu saalis esimese lugemise läbinud uue päästeseaduse seletuskirjas seisab, et selle seaduse algatamine on tingitud vajadusest luua nüüdisaegne ja ühtne päästeasutuse regulatsioon, mis sätestaks päästeasutuste ülesanded ja meetmed ohtude ennetamisel ja tõrjumisel.

Eelnõu põhisisuks on päästeasutuste ülesannete reguleerimine ning päästetegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate abipäästjate, kohaliku omavalitsuse ja asutuste-ettevõtete õigused ja kohustused. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja inimeste ohutuse tagamisel. Sellised on eelnõu esitaja seisukohad.

Uue seadusega saavad õiguse päästetöödel iseseisvalt osaleda ka abikomandod. Seni kehtiva seaduse alusel võisid nad seda teha vaid koos päästeametnikuga. Siiski on küllalt teada olukordi, kus abikomandod jõudsid tulemuslikult tegutseda juba enne elukutselise päästja kohalejõudmist.
Oma Saar uuris, kuidas läheb Saaremaa päästjatel, mida uus seadus nende töös sisuliselt muudab ja kui aktiivne on abikomandode tegevus meie maakonnas.

Lääne-Eesti päästekeskuse Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe:

Uue seaduse mõte tuleneb eelkõige sellest, et valdkonda on vaja täiendavalt reguleerida. Nüüd öeldakse välja ka asju, mida pole varem kusagil öeldud. Igaüks, kes tulekahju avastab, asub seda ju ka käepäraste vahenditega kustutama. Kui abipäästja jõuab tulekahjukohale riiklikust varem, hakkab ta kindlasti kohe tegutsema. Riiklikul päästekomandol on aga kaasas ametnik, kes tohib kõigile korraldusi jagada ja otsuseid langetada.

Näiteks ei saa ükski abikomando mees otsustada, et võtame eraomaniku teadmata kõrvalmaja tiigist vett, selliseid otsuseid saab langetada riigiametnik. Meil küll veega probleeme pole olnud, aga toon veel ühe näite – õlireostuse likvideerimiseks on vaja võtta lähedalolevast aunast turvast. Uus seadus reguleeribki sellised asjad täpsemaks. Minu arvates ei tee uus seadus halvemaks midagi, pigem ikka paremaks.

Uus seadus näeb abipäästjatele ka ette riigipoolse täiendava koolituse. Mainin veel seda, et on olemas ka reservpäästjad, kellel ei ole päästeautosid, aga neid kaasatakse suurpõlengute – näiteks maastikutulekahjud –, suurte õlireostuste jms korral, kus on rohkem inimesi vaja. Nende koolitusprogramm on 16-tunnine. Abikomandodel, kes on seotud tulekustutustehnikaga, on aga vaja lisaks läbida veel 30-tunnine koolitus. Loomulikult ei ole abikomandodel olemas kogu päästetehnikat ja abipäästjad ei pea oskama kõiki seadmeid käsitseda võrdselt elukutselistega. Kuid abipäästjatel on lisaks eelnimetatud kahele õigus saada muidki koolitusi ja saarlased on neil ka aktiivselt osalenud.

Kindlasti ootame seadusandjalt seda, et abipäästjate kulude katmine oleks stabiilne. Auto liikluskindlustus ja mootorikütus on juba iseenesest suured väljaminekud. Praegu on olukord normaalne ja me saame oma abikomandosid vastavalt vajadusele toetada ega ole pidanud nende pealt viimasel ajal kokku hoidma. Kokkuhoidu oleme teinud oma majas.

Hetkel töötab meil maakonnas üheksa abikomandot: Muhus, Tornimäel, Tagaverel, Valjalas, Pihtlas, Mustjalas, Karalas, Abrukal ja Torgus. Veel on abikomando moodustatud Salmel, nad on töövalmis ja koolitused on läbitud. Seal komandos on ka meie inimesi, kes elavad kohapeal ja osalevad heameelega vabadel päevadel selle töö tegemisel. Lepingu allakirjutamine on kavas lähiajal.

Samas arvan ma seda, et ei uus päästeseadus ega päästjate alaline valmisolek tohi mitte kellegi valvsust vähendada. Kui ikka õnnetust õigel ajal ei avastata, siis aitavad vaid kiired jalad. Mida varem päästjad õnnetustest teada saavad, seda väiksemad on võimalikud kahjud. Päästja püüab alati anda endast parima.

Mihkel Undrest, Torgu vallavolikogu esimees:
Minu arvates ei muuda uus seadus Torgu valla jaoks mitte midagi. Meil jõuab paratamatult esimesena kohale oma abikomando, sest linn jääb meist 50 kilomeetri kaugusele. Pigem oleks ikkagi vaja muuta päästekomandode väljasaatmise korda.

Mul oli hiljuti omast käest näide võtta, kui Veerel laevatulekahju oli. Et esimesena helistati Sõrve abikomandole, see näitab seda, et need inimesed mandril, kes selliseid asju korraldavad, ei tea kohalikke olusid. Kohal oli ka Kihelkonna päästekomando, millest oleks täielikult piisanud, aga saadeti kolm autot.

Meie jaoks on oluline, et siinsele abikomandole eraldataks piisavalt raha, sest nemad on kohapeal hädavajalikud. Riik võiks juurde anda ka tehnikat, sest näiteks meie oma on üsna vana. Kohalikud päästjad annavad selle esmase panuse ja võib-olla on seetõttu nii mõnigi suurem õnnetus ära hoitud.

Et nüüd antakse ka abikomandodele õigus iseseisvalt päästetöid läbi viia, selle kohta ei oska ma midagi öelda. Tulekustutamine on ka siiamaani nende esmane kohustus olnud. Ega nad polegi oodanud, millal keegi linnast kohale jõuab. Minu arvates ei ole meie komando vajalikkust tarvis mitte kellelegi tõestada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 17 korda, sh täna 1)