“Meretagune asi” portreteeris Hinti (15)

“Meretagune asi” portreteeris Hinti

MÕISTUKÕNES: Aadu Hindi lesk Elve-Maire Hint tõdes, et tema jaoks ei ole abikaasa kirjutatu hulgas üht lemmikteost. Küll aga tõi ta näiteks lasteraamatu “Hunt ja kitsekari”, kus Aadu pidanud hundi all silmas Stalinit ja Beriat.
Foto: Rita Loel

Läinud laupäeval Kuressaare Linnateatris toimunud juba traditsiooniline harrastusteatrite festival “Meretagune asi” oli seekord pühendatud saarlasest suurmehe Aadu Hindi elule ja loomingule, sisaldades ka kirjanduskonverentsi.

Tuleb tunnistada, et suurmeheks võib ja tulebki Aadu Hinti tituleerida ka tänasel päeval, ehkki kirjaniku elu- ja loometee sattus saatuse tahtel okupatsiooniajale ning sestap kontrollis ka tema loomingu üle punatsensori käsi. Ning kuigi Hinti enam kohustuslikus kooliprogrammis ei ole, on heameel tõdeda, et vähemalt Saaremaa koolides on emakeele õpetajad siiani vajalikuks pidanud kodusaare suurmehe, kelle sünnist möödus tänavu 10. jaanuaril 100 aastat, loomingut käsitleda.

Seega oli Saaremaa Rahvateatri korraldatud festival koos kirjanduskonverentsiga tänuväärne ettevõtmine, sest palju me tänapäeval Hinti siis teame-loeme. Nagu märkisid kõik konverentsil sõna saanud, tuleks Hindi raamatuid lehitseda uue pilguga ning mõtiskleda sümbolite ja kujundite üle, mida tema teosed kahtlemata sisaldavad.

Nii näiteks pidas Aadu Hint lasteraamatus “Hunt ja kitsekari” kirjaniku lese Elve-Maire Hindi sõnul hundi all silmas Stalinit ja Beriat, kirjandusloolane, Loomingu peatoimetaja asetäitja Toomas Haug rääkis aga “Angerja teekonnast”, kus allegooriana kumab läbi soov leida vabadus (vaba vett). Ka on Hindi teostes palju kirjutatud pidalitõvest, näit “Tuulises rannas” – ka seda võib mõista punavõimu ehk kommunismina.

Toomas Haug tõdes oma ettekandes “Uuesti tuulisel rannal. Aadu Hint 100”, et Hint oli tõepoolest kirjamees, kes suutis kirjutada ka totalitaarse režiimi (seda eriti kuni Stalini surmani) ajal. Kirjandusloolane lahkaski Hindi metafoore ning tema sõnul pole võimatu, et kirjanik mängis oma teostes ka inimeste nimede ja olustikega, pannes need tähistama olulisi asju ja põhimõtteid.

Kirjandusõpetaja Ester Kuusik (ettekanne “Seitsmepenikoorma saabastega Kuldse väravani”), kes ka koolitundides käsitleb Hinti kui Saaremaale olulist kirjanikku, analüüsis kirjaniku isiku ja loojanatuuri vastuolulisi jooni. “Ühelt poolt 1940. aastal punaste poolele mineja, teisalt näiteks Tuglase pere omakasupüüdmatu abistamine rasketel aegadel,” märkis Kuusik.

Elve-Maire Hint rääkis aga Aadust kui inimesest, abikaasast, isast, kirjanikust. Isiklikud mälestused olid köitvad – alates sellest, kuidas noorukest Elvet pärast keskkooli ülikooli ei võetud ning koolidirektor soovitas tal aastaks Hindi juurde lapsehoidjaks minna. Oli ju Hint just lahku läinud oma teisest abikaasast Minni Nurmest (esimene abikaasa oli kirjanikul Debora Vaarandi) ning käis vaidlus laste kasvatamise üle.

“Aadu oli kaks last – 5-aastase tütre ja 8-aastase poja – ema juurest enda juurde toonud ning nii sattusingi mina lapsi hoidma. Tulin aastaks, aga jäin kogu eluks,” rääkis Elve, kes abiellus Aadu Hindiga 1961. aastal. Elve sõnul oli mustlane Minni Nurmele ennustanud, et too kohtab oma eluarmastust ning nii võtnudki poetess lapsed ja seitse asja ning kolinudki Aadu juurest ära. Kirjanik, kes oli oma lastesse väga kiindunud, elas seda kõike väga üle. Täpselt samuti, nagu talle sai lese hinnangul saatuslikuks vend Johannese kohtuprotsess.

Orissaare näiteringi esituses toodi laupäeval esmakordselt lavale uusversioon Aadu Hindi näidendist, mis kandis pealkirja “Mis juhtus Kihnu Jõnniga, kui Manni peal oli kotermann” (lavastaja Ellen Teemus). Lustakas naljamäng laulu- ja pillimänguga, kus Kihnu Jõnni rollis Muhust pärit harrastusnäitleja Ardo Vahter ja Manni kehastas orissaar-lanna Ene Üts.

(Etendusest pikemalt järgmise nädala kultuuriküljel. Naistepäeval, 8. märtsil saab lavastust näha kl 19 Orissaare kultuurimajas.)
Järgmine “Meretagune asi” tuleb juba tuleval aastal. Korraldajate lubaduse kohaselt hakatakse siis mängima Mälku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)