Rahvastikuregister – probleemide rägastik omavalitsuste jaoks (1)

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et praegu on riigil võimalus karistada üksnes neid inimesi, kes on teadlikult esitanud rahvastikuregistrile valeandmeid. Kuid elu on näidanud, et sellele vaatamata pole riik võimeline üles leidma aasta jooksul tuhandeid inimesi.

Nüüd on valitsus eesotsas regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga ette võtnud rahvastikuregistri seaduse muutmise. On jõutud kokkuleppele, et riik võiks seadusesse sisse kirjutada teatud juhtumid, mille puhul tekib riigil õigus nõuda inimeselt sisse kulutused, mida tema ülesleidmiseks on tehtud. Vastav eelnõu kavandatakse saata riigikogusse.

Kui riigil on inimesega vaja ühendust võtta, otsib ta teda ikkagi registrijärgsest kohalikust omavalitsusest. Olgu siis tegemist kohtusse tunnistajaks kutsumisega, maksuseadustega seonduvalt või kaitseväe teenistusse kutsumisega. Selliseid näiteid võib tuua palju.

Veel eelmise aasta sügisel kaalus valitsus rahvastikuregistriseadusse sätte lisamist, mille alusel saaks riik väärteokorras karistada ja trahvida inimesi, kes pole oma andmeid registris uuendanud, mistõttu pole riik neid leida suutnud. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul ei toetanud tema ja veel mitmed ministrid sellist karistamist.

Ka omavalitsustel on erinevatel aegadel olnud mitmeid rahvastikuregistrist tulenevaid probleeme. Olgu siis tegemist maksude laekumise, õpilaskoha eest tasumise või sotsiaalteenuste osutamisega. Sellele, et riik arvestab tasandusfondi eraldamisel rahvastikuregistri andmetega, eriti palju ei mõelda. Omavalitsuses käiakse nõudmas vaid siis, kui endal või perel probleemid tekivad.
Oma Saar uuris, kui suured need probleemid omavalitsustes hetkel on.

Margit Kaldre, Kärla vallasekretär:

Eks kõik valla rahvastikuregistris olevad inimesed on ju valla maksumaksjad ja see on igati tervitatav, et inimesed end meie registrisse võtavad. Aga nendega, kes oma registriandmeid kolimise järel ei muuda, on probleeme kindlasti. Hiljuti olid valimised ja mulle meenub seega kõigepealt inimestele valijakaartide kättetoimetamine. Need saadetakse vabariigi valimiskomisjoni poolt sellel aadressil, mis seisab ametlikult rahvastikuregistris. Meile näiteks saabus valimiste eel postkontorisse suur ports selliseid valijakaarte ja neid ei osata kusagile saata.

Liida Kaare, Kaarma valla sotsiaaltalituse juhataja:

Sotsiaalala töötajatel on nende inimestega, kelle registrijärgne elukoht ei kattu tegelikuga, üksjagu probleeme kindlasti. Meie peame laveerima, sest kohalik omavalitsus peab osutama avalikku teenust neile, kes on registrisse kantud. Seaduse järgi peame oma maksumaksja rahaga aitama aga ka neid inimesi, kes elavad tegelikult meie vallas, kuid on jätnud end registrisse kandmata või ei soovigi seda teha. Meie täidame seadusi, aga minu meelest on see valla püsielanike suhtes pisut ebaaus.

Registrijärgsed elanikud kannavad meile seda raha kokku, millest me toetame kõiki peresid. Sama olukord on ju ka sotsiaalteenuste osutamisega, milleks samuti tehakse kulutusi. Ega selline kahestumine ametnikel kerge ole.
Sel talvel on ju veel üks probleem kerkinud, nimelt lumerohkus. Me saame siin vallamajas ametnikena kogeda pidevalt seda, et riieldakse halbade teeolude pärast, et lumi on lükkamata. Need, kes rahvastikuregistri järgi pole meie elanikud, tunduvad veel palju suuremad nõudjad olevat. Üldiselt tulebki rohkem kriitikat sotsiaaltöötajate pihta neilt, kes pidevalt kohapeal ei ela. Aga kui on probleemid, siis me peame neid lahendama.

Me oleme hädas ka nende inimestega, kes on meie registris ja ise elavad kusagil kaugemal. Probleemide korral helistavad nad meile, sest meile on nad ju ka oma maksud maksnud. Aga sel juhul võtame ühendust omavalitsusega, kus inimene elab, ja püüame need asjad koostöös ära lahendada. Ei kujuta ju ettegi, et me saame abi osutada puudega inimesele, kes elab paberite järgi meil, aga tegelikult Tallinnas.

Ka need piirkonnad teevad muret, mis olid kunagi vaid suvilapiirkonnad. Nüüd elavad inimesed juba pikemat aega seal kohapeal. Mõni külavanemgi pole meie registris, aga muudkui käib vallamajas endale soodustusi nõudmas.

Lisaks peavad omavalitsused koostama ka igasugu soodustuste andmise määrusi. Siis nuputa, kuidas peaks seda ette nägema, et kui anda näiteks sünnitoetust lapsele, kelle üks vanematest elab vallas ja teine mitte. On olnud ka olukordi, kus inimene leiab suuremate summadega toetava valla ja kirjutab ennast lühikeseks ajaks sinna sisse. Eks sellised asjad tekitavad ju ka ametnikele lisatööd – me peame tegema sellist tööd, mida poleks vaja teha. Tühja tööd ja närvikulu on nende inimestega, kes ei tee oma registriandmeid korda, piisavalt.

Vilmar Rei, Laimjala vallavanem:

Meil on siin probleeme olnud selliste inimestega, kes on kunagi tulnud siia tööle ja asunud elama tööandja elamispinnal. Registriandmed on aga muutmata jäänud. On lausa selliseid, kes pole üldse kusagil registris kirjas. Nüüd, kus töö on otsas ja tööandja hakkab teda oma elamispinnalt ära ajama, tuleb ta meie vallamajja, sest tal polegi kusagile mujale minna. Niikaua kui selliseid probleeme tekkinud pole, on kõik hästi olnud.

Need inimesed, kellel on vaja vallaga asju ajada lastega seonduvalt, on hakanud end valla registrisse ka kirja panema. Probleemiks on need inimesed, kes töötavad välismaal ja peavad olema töökohajärgse riigi registris. Ema on väikeste lastega valla kirjas, aga perelt makse ei laeku. Need, kes on piiri taga töötuks jäänud, on ennast ka tagasi registreerinud. Aga maksud on ju eelnevalt kuhugi mujale läinud.

Aeg-ajalt on olnud ka neid inimesi, kes püüavad toetustega manipuleerida. Vaadatakse kodulehelt, kus toetused suuremad, ja pannakse ennast kas või lühikeseks ajaks valla registrisse. Tundub uskumatu, aga nii see on. Oleme püüdnud vastavaid määrusi koostada ikka nii, et alalistele elanikele mitte liiga teha. Loomulikult teeb selline asi ka ametnike töö raskemaks ja tekitab rohkem pingeid.

Sellel talvel on inimesed hakanud end registrisse kandma ka juba sellepärast, et vajavad kodude juurde lumelükkajat. Eks see talv annab nüüd õppetunni ka neile, kes varem selliste asjade peale ei mõelnudki.
Minu arvates peaks need seadusandlikud aktid üle vaatama küll ja ka vajadusel muutma.

Mati Leis, Kuressaare linnasekretär:

Lugesin ka täna sellest, et kavatsetakse hakata arveid esitama neile inimestele, keda peab otsima ja kelle leidmiseks tehakse lisakulutusi. Küllap on mõistlik, et need kulud inimestelt välja nõutakse.
See, et inimesed ei ole ennast registrijärgselt täpselt määratlenud, ei ole Kuressaare linnale küll mingeid erilisi suuri probleeme tekitanud. Haridusasutustes on neid võib-olla olnud, nii koolides kui ka lasteaedades. Seda seetõttu, et kohalikud omavalitsused peavad omavahel hariduskulude pärast arveldama.

On olnud olukordi, kus linnavalitsusel on vaja inimene kätte saada, aga me ei tea, kust teda otsida. Tihti küsivad meilt abi ka mitmesugused organisatsioonid leidmaks kellegagi kontakti, ja me ei oska siis aidata.
Ega sellist korda, nagu oli Nõukogude ajal, et inimesi tehti pooleldi sunnismaiseks, ei saa ju vabas demokraatlikus ühiskonnas enam kehtestada. Mina arvan, et seda pole ka vaja.

Aare Sünter, Ruhnu vallavanem:

Meil on mõned sellised inimesed, kes elavad aastaringselt Ruhnus, aga pole end erinevatel põhjustel meie hingekirja registreerinud. Kui neil tekivad mingid probleemid, mis vajavad kohapeal lahendamist, siis on vallal ju kohustus ka neid inimesi aidata ja seda me ka teeme.

Eriti puudutab see sotsiaaltoetusi. Meil on aga palju neid, kes tegelikult siin ei ela, aga on meie registrijärgsed elanikud. Ühtepidi toovad nemad maksumaksjatena vallale tulu, teisest küljest on ka neid, kes viivad kooli- ja lasteaia kohamaksudena rohkem raha ära, kui meile maksudena nende pealt laekub. Mõni hoiab end meie registris vaid sellepärast, et kui on soov Ruhnu tulla, saab reisida soodsama piletihinnaga.

Meie jaoks on mitmeid nüansse, miks seda korda karmistama peaks. Näiteks kui Ruhnu elanikule antakse hülgeküttimise õigus, siis võib ainuüksi sellepärast meile elanikke juurde tulla. Tegelikult on ju püsielaniku mõiste seaduses sätestamata. Väikesaarte jaoks peaks neid erisusi rohkem välja tooma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)