Põlvkondade vahetus viib Ratla piimalauda uuele tasemele (2)

Põlvkondade vahetus viib Ratla piimalauda uuele tasemele

PEREKOND TSION: Vasakult Rita, Aksa, Raido, Raul ja Vladimir. Pildilt puuduvad Riina, Regina ja Mati.
Foto: Egon Ligi

Maast madalast oma lapsi maatöödega harjutanud Ratla talupidajal Vladimir Tsionil on järglaste kasvatamine täkkesse läinud, sest tema elutööd soovivad jätkata nii poeg kui ka tütar.

“Poiss on mul kogu aeg kõrval olnud, usaldan teda,” ütles 58-aastane Ratla põllumees Vladimir Tsion, kes plaanib juunikuus talupidamisse kaasata ka poeg Raido ja tütar Rita. Seni FIE-na loomapidamisega tegelenud Vladimir vahetas hiljuti ka ettevõtlusvormi ja asutas lastele osaluse andmiseks Ratla OÜ.
Enam kui 30 aastat loomapidamisega tegelenud Vladimir ja tema abikaasa Aksa on järk-järgult karja suurendades jõudnud poolesaja lüpsilehmani, kuid noortel talunikel on plaanis veelgi edasi minna ja lehmade arvu suurendada.

Vladimir Tsionile meeldib, et Olustvere maamajanduskooli kaugõppesse astunud Raidol ja Rital on ettevõtlikkust mõelda lähiaastatel uue lauda ehitamisele ja tegeleda tõsiselt ka tõuaretuse ja tootmisnäitajate parandamisega. “Omas mõttes ma üldiselt lauda laiendamisele mõelda ei julgeks, aga teistpidi võttes peab ju kuskilt otsast pihta hakkama,” arutles Vladimir. “Tegelikult ma pigem ikka julgustan, kui hoian tagasi ja eks nad küsi minu arvamust ka. Kuigipalju peab alati riskima, aga uisapäisa siiski talitada ei saa.”

Vladimir Tsioni sõnul on tal huvitav kuulata, kuidas uus põlvkond omavahel tulevikuplaane arutab ja teineteist täiendab. Poisil keerleb mõte rohkem tehnika ümber, tüdruk aga arutleb, kuidas paremini lüpsta ja söötmisvigu parandada. Sel aastal hakkasid Tsionid lehmadele esmakordselt rapsikooki andma.
Tsionite pere kuuest lapsest on lisaks Raidole ja Ritale laudaga tihedamini seotud veel Rauni ühistus töötav Raul, kuid abiks käivad vajadusel ka ülejäänud. Väljastpoolt tööjõudu Tsionid ei kasuta.

Pere kõik lapsed on juba noorest peast loomapidamises kõva praktika saanud, sõltuvalt päevast oli igaühel neist lauda juures oma ülesanne. “Teame, mis töö on,” tõdes Rita Tsion, kes langetas lõpliku otsuse piimatootmisega tegelemise kasuks alles kuu aega tagasi. Seni töötas ta Kuressaares ilusalongis.

Perekonnaga vesteldes tuli ilmsiks, et tegelikult on ka loomapidamise lõpetamine viimase kümne aasta jooksul korduvalt kaalumisel olnud, aga nüüd on tehtud kindel otsus edasi minna. “Oma laut on kindel asi – ei saa sulle keegi öelda, et homme on uks kinni ja ära enam tööle tule,” põhjendas pereema Aksa. “Niikaua kui Saaremaa piimakombinaat töötab, pole probleemi.”

Kadaka talus läks põlvkonnavahetus valutult

2007. aastal Lümanda valla Kotlandi külas Kadaka talu nooremale pojale Raivole üle andnud Helju Tarkmeel ütles, et poeg ja tema abikaasa Terje on vanemate ootusi igati õigustanud. Majapidamise üleandmine noortele läks libedalt, kuna Helju haigestus puukborrelioosi ega suutnud enam laudas toimetada. “Noored ütlesid, et mine nüüd koju, sa ei saa siin enam hakkama. Seetõttu oli taluperenaise rollist ka kerge loobuda,” rääkis Helju Tarkmeel.

Helju kinnitusel ta enam laudas toimetamas ei käi, kütab vaid tube ja koristab lund. “Mul on kodus lambad ja kanad, talitan neid. Ja lapselapsed.”
Talu vanaperemees Väino käib aga jõudumööda veel pojal talutöödel abiks, sest kardab laisaks muutuda.
Raivo Tarkmeel rääkis, et ise talu juhtides tunduvad asjad pisut teistmoodi kui isa kõrval töötades, sest otsuste langetamine pole alati lihtne.

Piimatootmisele on Raivo ajal lisandunud talu tegevuste loetellu metallitöö ja puude väljavedamine. Kannapöördeks võib pidada Raivo otsust loobuda mahetootja staatusest, millega kaasnes hulk igasugu kohustusi, ilma et need kajastunuksid hiljem sissetulekus. “Kasu oleks tast siis, kui saaks piima ka mahedana maha müüa ja hiljem mahetoodetena turustada,” ütles Raivo Tarkmeel. “Sel aastal saab viieaastane kohustus täidetud ja lähme tagasi tavatootjaks,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 157 korda, sh täna 1)