Tulude ja kulude jälgimine annab tuleviku suhtes kindlustunnet (1)

Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringuga koos läbi viidud Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuring näitas, et inimesed, kes peavad arvestust oma tulude ja kulude üle, on tuleviku suhtes positiivsemad ja kõrgema tarbijakindlustunde näitajaga kui need, kes arvestust ei pea.

Nii oli arvestust pidavate kindlustunde indikaator jaanuaris –14,1 ja mittepidajatel –16,6 (kõigi vastanute keskmine –15,3).
 Väljaminekute planeerimine ja eesmärkide läbimõtlemine aitavad saavutada käegakatsutavaid tulemusi rahaasjades ning tunda end ka majanduslanguse olukorras kindlamalt.

Eesti tarbijate kindlustunde indikaator, mis koondab elanike prognoosi järgnevaks 12 kuuks oma pere ja riigi majandusolukorra, säästude ja tööturu kohta, oli ajalooliselt madalaimal tasemel 2009. aasta märtsis (–37). Järgnevate kuude jooksul on tarbijate kindlustunne paranenud ja 2010. a jaanuari indikaator oli –15 (mis on ikka veel madalam 1992.–2009. a keskmisest –11).

Läbiviidud finantsuuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud jälgivad oma kulusid ja tulusid ning planeerivad eelarvet ja suuremaid väljaminekuid.
Uuring viidi läbi 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas ning valimisse kuulus 800 inimest. Vastajatelt uuriti ka, et kui arvestust ei peeta, siis mis põhjusel, ning kas ja kui pikaks plaanitakse ette suuremaid oste.
Uuringu tulemusena selgus, et suuremal osal Eesti elanikest on kombeks pidada oma pere rahaliste sissetulekute ja väljaminekute üle arvestust: 47% enamasti, 24% vahetevahel.

29% elanikest siiski arvestust ei pea. Suurema sissetulekuga inimestel oli arvestuse mittepidamise põhjuseks enamasti vajaduse puudumine selleks (st kulutusteks jätkub raha nagunii). Madala sissetulekuga inimesed põhjendasid oma käitumist raha puudumisega (mida ma arvestan, kui raha pole). Uuringust selgus, et 68% elanikest planeerib ajaliselt ette oma pere eelarvet ja seda tehakse valdavalt ühe kuu ulatuses.

Eraisikute rahaasjade teabekeskus

Sõltumatu info ja praktiliste nõuannete pakkumiseks loodud Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus on Rootsis tegutsenud juba üle 50 aasta. Aastal 2010. alustas keskus oma tegevust Baltimaades. Teabekeskuse ülesanne on analüüsida eraisikute ja perede rahalist seisu mõjutavaid tegureid ning anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade turvalisuse osas.

Teabekeskuse on ellu kutsunud Swedbank, kuid keskus töötab panga igapäevatööst sõltumatuna, et pakkuda neutraalset rahandusalast infot.

Piret Suitsu
Swedbanki eraisikute raha-
asjade teabekeskuse juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)