Kuressaare ja Kaarma koostavad ühisplaneeringut

Kuressaare ja Kaarma koostavad ühisplaneeringut

LINNAARHITEKT HANNES KOPPEL: “Minult on küsitud, miks see kaart nii roheline on.”
Foto: Egon Ligi

Eelmise aasta septembris algatati Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktivööndi ühisplaneering. Kaarma valla üldplaneeringu pikaleveninud menetluse käigus selgus hulk asjaolusid, mis viitasid ühisplaneeringu vajalikkusele. Tänaseks on olukord veel täpsustunud, kuna valminud on mitmed uued uuringud.

Oma Saar käis ühisplaneeringu koostamise käiku uurimas linnaarhitekt Hannes Koppeli töökabinetis. “Käimasolev planeering peaks ära täpsustama Kaarma valla üldplaneeringu lõunapoolse osa,” ütles Hannes Koppel. “Kui Kaarma vald oleks oma üldplaneeringu kehtestanud kogu mahus, siis oleks täpsustamine olnud juba problemaatilisem.” Kuressaare linna ja Kaarma valla mitmed elualad on omavahel nii läbi põimunud, et paljud küsimused vajavad ühist planeerimist ja kooskõlastamist.

Linn ja vald leppisid kokku nii, et Kaarma vald kehtestab ülejäänud osas oma üldplaneeringu ära ja esialgu jäetakse sellest välja linnaga piirnevad alad. Selle piirkonna lahendused pakutaksegi välja algatatud ühisplaneeringuga.

Lähteinfo, mille vald oma üldplaneeringu koostamise ajal kogus, on tänaseks suuresti muutunud. Näiteks tõi Hannes Koppel rohevõrgustiku alase uurimistöö, mida on uuendatud ja mis on nüüd oluliselt täpsem kui eelmine. Selles on kogu rohevõrgustik külade ja metsamassiivide kaupa detailsemalt välja toodud. Haaratud on sellised teemad, mida pole planeeringutes varem arvestatud.

Uue teemana on näiteks käsitletud ulukite liikumist linna lähiümbruses. Uuriti, kust metssead Roomassaare lennuvälja juurde tulevad. Selgus ka, et palju liigub metskitsi linna poole Laadjala kandist ja nad lähevad Tahula küla juurest üle Kuivastu maantee.

Planeering valmib kohapeal

Linnaarhitekti sõnul koostatakse ühisplaneeringut kohapeal, mitte Tallinnas või Tartus asuvas planeerimisfirmas. Selle tõttu on side kohalike elanike, ettevõtjate ja arendajatega igati parem. “Meie juures käivad nii kohalikud elanikud kui ka arendajad uurimas, et mida kavandatakse ja omavaheline info liigub pidevalt,” rääkis Koppel. “Inimeste huvi on suur, tahetakse teada, mis kodukandis toimuma hakkab.”

Tema arvates on Kaarma valla üldplaneeringu vaidlused ajanud paljud inimesed ärevusse ja selle tõttu on ka huvi suurem. Loomulikult ootab linnaarhitekt veelgi aktiivsemat osalemist, et ettepanekute esitamine ei viibiks kuni selle ajani, mil planeering on juba valmis ja ootab kehtestamist.
“Ma ei ütleks, et selles töös midagi väga revolutsioonilist oleks, võrreldes Kaarma üldplaneeringus kavandatuga,” rääkis Hannes Koppel.

“Aga meie kaartidel on kõik oluliselt detailsem.” Näitena tõi ta asjaolu, et ühe uuringuga vaadeldi ka kohaliku identiteedi küsimusi, uuriti külaseltside ja korteriomanike liitude ning muude mittetulunduslike ühenduste tegevust. Sellest uuringust saadi palju infot, mida kohalikud huvigrupid oma igapäevaelu arendamisest arvavad. Uuringu käigus tehti küsitlusi valla külaseltsides ja linna kodanikeühendustes, välja saadeti 89 ankeeti, tagasi saadi neist 70.

Vanad detailplaneeringud on vaja üle vaadata

Kindlasti tuleb ka üle vaadata kunagi kehtestatud detailplaneeringud, millega kinnisvaraspekulandid kunagi oma kinnistuid väärtustasid, kuid mille elluviimise tõenäosus on tänapäeval üsna kaheldav. Hannes Koppeli sõnul peab mingil hetkel appi võtma juristid, et sellised detailplaneeringud koos nendega uuesti üle vaadata.

Panevad ju kehtestatud detailplaneeringud ka omavalitsusele teatud nõudmised, näiteks kavandatud tiheasustusaladele teede ja kommunikatsioonide ehitamise osas. Detailplaneeringud koostatakse seaduse mõistes lähiaastate ehitustegevuse kavandamiseks, paraku ei ole mõiste “lähiaastad” seaduses üheselt lahti seletatud. Küsimus ongi selles, kas tegemist on näiteks kolme, seitsme või kümne aasta tegevuse planeerimisega. Ühest vastust siin täna ei ole.

Ühisplaneeringu koostamiseks on sobiv hetk ka selle tõttu, et ühest ja selget lahendust vajab linna lähiümbrusse kavandatavate tuulegeneraatorite paljuvaieldud küsimus. Vastava
uurimistööga on Norra riigi toel ka algust tehtud ning töös on ka maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis käsitleb tuuleenergia kasutusele võtmise võimalusi Saare maakonnas.
Linnaarhitekt Hannes Koppel kutsub kõiki, kes planeeritaval alal elavad ja maad omavad, planeerimisprotsessist aktiivselt osa võtma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)