Maavanem Toomas Kasemaa iseseisvuspäevatervitus (22)

Kallid saarlased!

Eesti riiklik iseseisvus on ime, mis sai teoks üheksakümmend kaks aastat tagasi. Iseseisvuse eelset aega on üle-eelmise sajandi ärkamisajal kirjeldatud kui 700-aastast orjaaega. Ma arvan, et ajaloos ei peaks rõhuma kaotustele ja rasketele aegadele.

Neid ajaloolisi õppetunde peab teadma, kuid elama peab võitudele, otsima ajaloost tuge iseenda, oma pere ja rahva paremale tulevikule. Võit Võnnu all, võit Vabadussõjas, iseseisva riigi kaitse, rahanduse ja majanduse ülesehitamine nii üheksakümmend kaks aastat tagasi kui viimasel paarikümnel aastal on asjad, mis annavad meile rahvusliku väärikuse. Meie “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” on samaväärse kaaluga ja ajaloo verstaposti tähistav kui Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon või Prantsusmaa inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.

Täna on minu kord teha kummardus kõigile ettevõtlikele inimestele, kes on andnud oma panuse Saaremaa arengusse. Ma annan üle parimatele saarlastele maakonna teeneteplaadid, kuid teeneteplaadi väärilisi inimesi on meie seas väga palju. Märgin ära kõik meie rahvakunsti kandjad, kelleks on kõik laulu- ja tantsupeol osalejad. Järgimist väärivad Angla tuulikumäe tuulikute taastajad, tänu kellele saab jälle nautida vanade meistrite oskusi taltsutada ürgset jõudu – tuult.

Samuti on taastatud Kihelkonna kellakoda olulise kultuurimälestisena. Loodud on väikelaevaehitajate klaster ning rahastuse on saanud ka vastav kompetentsikeskus. Valminud on sadamaid, ehitatud on uusi laevu, renoveeritud on haigla operatsiooniplokk, Kuressaare lennuväli hakkab saama lennuvälja nime vääriliseks – see tähendab, et ilmastiku tõttu ärajäänud reisid muutuvad varsti suures osas minevikuks. Kõik see on ainult murdosa viimasel ajal tehtust – veel kord suur tänu kõigile, kes on aidanud kaasa mõelda ja pannud käe külge Saaremaa arengule.

Kuid täna tahan ma juhtida tähelepanu ka ohtlikele arengutele maakonnas. Arengutele, mis ei ole iseloomulikud demokraatlikule riigile ja õõnestavad konstitutsioonilisi alustalasid. Probleemile pööras tähelepanu eelmisel aastal endine Kuressaare linnavolikogu esimees. Puudutab see Saaremaa ajakirjandust kui neljandat võimu. Mul ei ole midagi ette heita ajakirjanikele, kes oma leiba teenivad. Küll on aga ohtlik nähtus ühiskonnale ajakirjandus, mis esindab mõnede huvigruppide huve varjatult, andes välja väärinformatsiooni kas enda või kellegi teise huvides.

Säärane pooltõdede ja vahel ka suisa valede avaldamine ei ole austav lugejate vastu ja kahjustab kogu ühiskonda. Ühiskonda kahjustab väärinformatsiooni levitamine kõige enam läbi kahtluste külvamise, mille kaudu kahjustatakse huviorbiiti sattunud isikute põhiseaduslikke õigusi. Need on õigused au ja hea nime seaduslikule kaitsele. Kuid kelle ajakirjandus on kord juba süüdi mõistnud, on raske seadusega kaitsta.

Erakondlik ja majanduslik võitlus ei tohiks külvata inimeste vahele barjääre, mis takistavad neid Saaremaa arengule kaasa lüüa. Inimeste erakondlik kuulumine peab viima inimesed ja ka ajakirjanikud diskussioonini, kas arendada Saaremaad liberaalselt, konservatiivselt või hoopis radikaalselt senisest erinevalt. See on see, mida mina ootan ajakirjanduselt ja erakondadelt, ning ilmselt ootab ka enamik saarlasi.

Nagu eelmisel aastal, nii ka käesoleval aastal on meie probleemiks majanduse madalseisust tingitud töötus. Soovime ju kõik, et inimesed on ühiskonda kaasatud ning selleks on head kõik lahendused – uute, kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine, inimeste ümberkoolitamine, alustavate ettevõtjate toetamine, olemasolevate ettevõtjate konkurentsivõime parandamine ja ka sotsiaalsed töökohad. Maailmas ei ole ühte imerohtu, mis ravib kõiki haiguseid. Samuti ei ole ühtset universaalset vahendit kõigi meie probleemide vastu.

Tihti otsime me ühte õiget vastust, kuid õigeid vastuseid on palju. Vajalik on teha õige valik õigetest vastustest vastavalt oma võimalustele. Euroopa majanduse alustugedeks on tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine. Saarel on see liikumine just nii vaba, kui lubab transpordikorraldus, seega on ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks saare ühendusteed määrava tähtsusega.

Rääkides täna Saaremaa tulevikust, ei saa me üle ega ümber sillast ja transpordiühendustest ning nendest sõltuvast majanduse arengust. Käesolev aasta kujuneb kindlasti murranguliseks Saaremaa püsiühenduse küsimuses, sest valmib püsiühenduse keskkonnamõjude hinnang. Sild on ka sümboolne mõiste, mis ühendab inimesi, paneb meid ühes rütmis mõtlema ja tegutsema. Kutsun teid kõiki näitama seda ühtsust otsustusprotsessis.

See aasta ei ole olnud kerge ei meie riigile, meile ega meie majandusele. Kuid kas me oleme saanud ka selle aasta jagu targemaks, kogenumaks ja teadlikumaks? Oleme siiani veendunud, et me liigume õiges suunas ja teeme oma otsuseid kõigi heaolu suurendamiseks riigi nimel, omavalitsuste nimel, ettevõtete nimel, inimeste nimel?

Raske aeg tekitab kõigis palju küsimusi, kuid on kitsi vastuste andmisega. Kuid ärge kahelge, kui te olete teinud kõike kogu oma senist teadmistepagasit kasutades, hinnates ja analüüsides põhjalikult uut olukorda ja andes endast kõik. Seda isetegemise ja oma võimete tunnetamist ei saa meilt keegi võtta. See elab meis enestes ja viib meid edasi.

Palju õnne Eesti Vabariigi 92. sünnipäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)