22.02.2010 arhiiv

  • Elu on ikka täitsa ilus, arvab Einar S. Pett.

    Nael: Maltoosaõllega vastuvõtule

    Elu on ikka täitsa ilus, arvab Einar S. Pett.

    Loe edasi...

  • Tiiu Haavik (59) tuli koos võrkpallitreenerist abikaasa Edgar Haavikuga Saaremaale kakskümmend viis aastat tagasi kindla otsusega alustada siin uut elu. Täna arvab Tiiu, et see oli ainuõige otsus: “Me ei ole seda absoluutselt kahetsenud.” Kui tagasi vaadata selle paari tegemistele siin saarel, siis on saar-lastel hullumoodi vedanud. Tiiu on võimlema pannud sajad koolitüdrukud, Edgar võrkpalli mängima sajad koolipoisid. Ent tänane lugu on siiski Tiiust.

    Kuidas ulakast pubekast hinnatud õpetaja sai

    Tiiu Haavik (59) tuli koos võrkpallitreenerist abikaasa Edgar Haavikuga Saaremaale kakskümmend viis aastat tagasi kindla otsusega alustada siin uut elu. Täna arvab Tiiu, et see oli ainuõige otsus: “Me ei ole seda absoluutselt kahetsenud.” Kui tagasi vaadata selle paari tegemistele siin saarel, siis on saar-lastel hullumoodi vedanud. Tiiu on võimlema pannud sajad koolitüdrukud, Edgar võrkpalli mängima sajad koolipoisid. Ent tänane lugu on siiski Tiiust.

    Loe edasi...

  • Ajal, mil Eesti plaanib eurotsooniga ühinemist, levivad maailma ajakirjanduses euro tuleviku suhtes pessimistlikud sõnumid. Näiteks sel nädalal kirjutasid lehed, et Prantsusmaa ühe vanema ja suurema panga analüütikute arvates on euro krahh möödapääsmatu. Säärane pessimistlik prognoos käidi välja ajal, mil Euroopa ühisvaluuta jätkuvalt nõrgeneb ja mõnede eurotsooni kuuluvate riikide retsessiooninäitajad on lähenemas 10 protsendi piirimaile.

    Société Générale: euro krahh on paratamatu (2)

    Ajal, mil Eesti plaanib eurotsooniga ühinemist, levivad maailma ajakirjanduses euro tuleviku suhtes pessimistlikud sõnumid. Näiteks sel nädalal kirjutasid lehed, et Prantsusmaa ühe vanema ja suurema panga analüütikute arvates on euro krahh möödapääsmatu. Säärane pessimistlik prognoos käidi välja ajal, mil Euroopa ühisvaluuta jätkuvalt nõrgeneb ja mõnede eurotsooni kuuluvate riikide retsessiooninäitajad on lähenemas 10 protsendi piirimaile.

    Loe edasi...

  • Pihtla valla Ilpla külaseltsis tegutsedes vaimsust ja asjatundlikkust kogunud Silvi-Koidu Kuusk avastas kodus ühe panipaika unustatud vana laua sahtlinurgas mingid koltunud dokumendid ja fotod. Ta tõi need päevavalgele, puhastas ettevaatlikult prahist ja tolmust ning asus neid uurima. Leides pabereilt aastanumbreid 1917, 1920 ning veel järgnevaid daatumeid ja tuttavaid nimesid, hoomas ta, et sahtlisse oli peitunud tema mehe isa ja onude noorusaeg ning Ilpla mõisast eraldatud asunikukohal uue kodu rajamise mured ja rõõmud.

    Eesti Vabariigi noorus – Mis peitus vanas lauasahtlis?

    Pihtla valla Ilpla külaseltsis tegutsedes vaimsust ja asjatundlikkust kogunud Silvi-Koidu Kuusk avastas kodus ühe panipaika unustatud vana laua sahtlinurgas mingid koltunud dokumendid ja fotod. Ta tõi need päevavalgele, puhastas ettevaatlikult prahist ja tolmust ning asus neid uurima. Leides pabereilt aastanumbreid 1917, 1920 ning veel järgnevaid daatumeid ja tuttavaid nimesid, hoomas ta, et sahtlisse oli peitunud tema mehe isa ja onude noorusaeg ning Ilpla mõisast eraldatud asunikukohal uue kodu rajamise mured ja rõõmud.

    Loe edasi...

  • Talvehõngu oli vabariigis tunda juba terve kuu jagu, detsember ägas aastalõpu agoonias, varajased toakuused kukutasid okkaid, pühade eel ei võetud töötegemist ammugi enam tõsiselt, jõulumees oli  äraminekul äsja kohevale lumele vildijäljed jätnud...

    Läbi maiade maa I

    Talvehõngu oli vabariigis tunda juba terve kuu jagu, detsember ägas aastalõpu agoonias, varajased toakuused kukutasid okkaid, pühade eel ei võetud töötegemist ammugi enam tõsiselt, jõulumees oli äraminekul äsja kohevale lumele vildijäljed jätnud...

    Loe edasi...

  • Kas tunnistada üles või jätta enda ja Tuulikute teada: sellesama pealkirja all – “jälle” on juurde kirjutatud – olen Jüri ja Ülo sünnipäeval kakskümmend aastat tagasi ühes teises ajalehes juba sõna võtnud. Et see sünnipäevajutt Saaremaa lehes trükitakse, ei tea ma, kuidas väljend meretagused mehed siia sobib. Kas piisab sellest, et Abruka mere taha jääb? Et asi selgem oleks: palju õnne Tartust!

    2×70 – Palju õnne, Ülo ja Jüri!

    Kas tunnistada üles või jätta enda ja Tuulikute teada: sellesama pealkirja all – “jälle” on juurde kirjutatud – olen Jüri ja Ülo sünnipäeval kakskümmend aastat tagasi ühes teises ajalehes juba sõna võtnud. Et see sünnipäevajutt Saaremaa lehes trükitakse, ei tea ma, kuidas väljend meretagused mehed siia sobib. Kas piisab sellest, et Abruka mere taha jääb? Et asi selgem oleks: palju õnne Tartust!

    Loe edasi...