Kultuuriminister Laine Jänes survestab maavanemaid mõtlema ringi muuseumide liitmise eelnõule saadetud eitavate seisukohtade osas.
Kultuuriministeerium kavatseb liita iseseisvad maakonnamuuseumid ühtseks riigiasutuseks ning saatis määruse eelnõu kooskõlastusringile 3. veebruaril. Arvamusi oodatakse ka maavalitsustelt ja omavalitsustelt, mille territooriumil muuseumid asuvad.
Minister Jänesele on seni oma eitava arvamuse muuseumide liitmise kohta saatnud näiteks Põlva ja Valga maavalitsus.
Minister pole nendega rahul, sest vastuseks saatis Laine Jänes maavalitsustele kirja, milles palub järele mõelda ja “eelnõu kooskõlastamise veelkordselt läbi vaadata”.
Hajutab kõhklusi
Põlva maavanem Priit Sibul kirjutas Laine Jänesele, et “ühendmuuseumi arengukava koostamisel ei arvestata ei asukohamaakondade ega -omavalitsuste arengusuundadega ning ka igapäevatöö alane side puudub”.
Minister Laine Jänes vastas, et arengukava töötatakse välja muuseumide endi poolt pärast ühendasutuse moodustamist ja seetõttu pole Sibula kartusel alust.
“Igapäevatöö alast sidet jäävad edasi kandma muuseumide nõukogud, kuhu on kaasatud nii kohalike omavalitsuste, kogukonna ja maavalitsuste esindajad,” hajutas Jänes Sibula kõhklusi.
Valga maavanema ülesannetes Kalev Härkile kirjutas kultuuriminister, et võrreldes esialgse liitmisplaaniga on toimunud mitu olulist muutust: nii on omatulu väga kindlas kõneviisis jäetud muuseumidele ja keskust plaanitakse Tallinna asemel Tartusse.
Ei tagane
Põlva maavanem Priit Sibul ütles eile Oma Saarele, et pole Laine Jänese kirja ise veel kätte saanud, kuid teab, et kultuuriminister on sarnaseid pöördumisi saatnud mitmele kolleegile ja vähemalt ühe maavanemaga pidanud ka pika telefonikõne.
Sibula sõnutsi ei näe ta mingit põhjust oma seisukohast taganemiseks, sest peab kultuuriministeeriumi käitumist ja suhtumist muuseumireformi läbiviimisel vildakaks.
“Jutud spetsialistide kaasamisest ja avatud protsessist on olnudki ainult tühi jutt,” rääkis Sibul, kes on Põlvamaa talurahvamuuseumi nõukokku kuuludes kultuuriministeeriumi selgitustega hästi kursis ja ei ole nendega rahule jäänud.
“Ma pole teinud oma otsust trotsist, vaid minu arusaam on see, et nii on õige,” nentis Priit Sibul, kelle sõnul on ka tema kolleegid avaldanud imestust kultuuriministri valitud survetaktika üle, millesarnast pole eelnõude kooskõlastamise puhul varem kohatud.
Valga maavanema ülesannetes Kalev Härk ütles, et nad arutavad Laine Jänese uut kirja esmaspäeval, kuid suure tõenäosusega ei kavatse Valga maavalitsus oma seisukohta muuta.
“Ei veena meid see kiri,” põhjendas Härk, kelle arvates on üks asi üksikküsimuste osas kokkuleppele jõudmine, kuid esmane põhimõte on siiski see, et kogukonnamuuseumi peab juhtima kogukonna keskelt. “Sellest põhimõttest tahame ka kinni pidada,” lisas ta.
Tavaline dialoog
Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul oleks ekslik arvata, et maavalitsustele täiendava info saatmine on seotud leppimatusega või taotlusega paluda neil n-ö ringi mõelda.
“Maavalitsustelt tulnud tagasiside näitas, et ollakse avatud täiendavateks selgitusteks ja läbirääkimisteks ka sel juhul, kui määrust ei ole kooskõlastatud,” rääkis Reismaa.
Tema sõnul kooskõlastamine ongi dialoog osapoolte vahel ja täiendavate selgituste andmine seega täiesti asjakohane. “Operatiivselt saab osale argumentidele kohe anda täiendavaid vastuseid ning küsimusi jooksvalt lahendada,” sõnas Marju Reismaa.
Muuseumide liitmine
* Kultuuriministeerium tahab 15 iseseisva riigimuuseumi tegevuse 1. juuniks lõpetada ja moodustada nende baasil uue riigiasutuse.
* Ministeeriumi selgitusel on ümberkorraldamise eesmärk muuseumide suurem organisatsiooniline võimekus, mis tähendab ühtset ja kaasaegset planeerimist, finantsjuhtimist, personalipoliitikat, turundust, säilitamis- ja kogumispoliitikat, IT-arendusi, ühiseid hankeid ning teisi arendustegevusi.
* Reformi on kritiseerinud muuseumid, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, sest asi tahetakse läbi viia muuseumide tahte vastaselt. Üks kriitikuist, Saaremaa muuseumi juht Endel Püüa on maakonnamuuseumide liitmise plaani nimetanud järjekordseks näiteks otsustusõiguse koondamisest keskusesse.
* Üks suuremaid kartusi on, et ühendmuuseumi juhtkond hakkab käsutama ka üksuste omatulu ja see pärsib muuseumide initsiatiivi.
Allikas: Oma Saar
Loading ...
enneolematu- niisugune valu selle reformi läbisurumisega, et täitsa lõpp- kunagi pole ülemisi korruseid huvitanud, mida maal mõeldakse nendest maaelu süsteemselt väljasuretavatest reformidest. Aga nüüd, kus valitsus selle ühendmuuseumi osas ühte meelt pole ja ülioluliseks muutunud ka omavalitsuste arvamus- nüüd veendakse neid kogu aeg ümber, ähvardatakse kultuurirahasid ära võtta, või juurde anda- peaasi ikka jänku reformi toetama!!!enneolematus sigadus jänese poolt.
Ainuke miniatuurne võimalus, et tal on lihtsalt oma ametnike hulgas keegi, kes selle idee talle ette söötis ja muude asjade keskel polnud ministril aega süveneda selle idee nõmedusse. usaldas mõnda ametnikku liialt, kes oma mugavusest ja karjerismist talle ämbri pähe tõmbas.
Sellest supist on ministril juba väga keeruline ennast välja keerutada, sest tänu tema valdkonnas ennegi juhtunud apsudele, teda niikuinii väga ei armastata. Praegu on ikka suur võimalus, et ta läbi selle muuseumireformi idee surumise tõmbab endale kui poliitikule korralikult vee peale. Valimised ka lähedal….siin peab reformierakonna au ja väärikuse taastamiseks mingi geniaalne inimene ilmuma, kes selle konflikti väärikalt suudaks lahendada. Kahjuks ei ole refi ridades vist ühtegi sellist inimest, sest nad on alati harjunud , et nii nagu pealik ütleb, olgu tehtud ja teerulliga on nad alati inimestest üle sõitnud. Nad vist ei teagi, mis on lugupidamine tegelikult tööd tegevate inimeste ja asjatundjate vastu või mis tähendab kaasamine selliste reformide planeerimise puhul. Aga eks nad on juba ilmselt oma aja äraelanud erakond kah.hundiseaduste aeg võiks ükskord ja eestis mööda saada ja hakata mõtlema selle peale, et riiki juhtida ikka nii, et tavakodanikul ka elu paremaks läheks. Mitte mingil müstilisel eliidil või “riigil” kellest me ilmselt suurt midagi enam ei tea- nii võõrandunud on see “riik” rahvast.
Soovitan igale muuseumile jänese topist, siis ehk rahuneb minister alla.
—
Ühendmuseum tähendab ka ühendfonde, kõrgemalt tulevat kaadripoliitikat, et saaks muuseumine anda “õige” poliitilise suunitluse jne. Kõik saab sõltuma muidugi sellest, kes kõrgemal pool kaadripoliitikat suunab. Ma ise tean lüll vähemalt üht punaste poolt paika pandud muuseumi direktorit, kes kõlbaks vaid kommunisti topiseks. Pole välistatud, et teda teab ka mõni selle kommentaari lugejatest.