
TÄNAVAD JÄÄVAD KITSAKS: Võimalik, et lumeuputuse tõttu muudetakse Kuressaares mõned uulitsad, näiteks Uus tänav ühesuunaliseks.
Foto: Peeter Kukk
“Oleme kaalunud kitsaste tänavate ühesuunaliseks muutmist,” tunnistas eile Kuressaare abilinnapea Kalle Koov. Sellekohast otsust arutatakse järgmisel reedel, mil koguneb linna liikluskomisjon.
Kui teatud tänavad otsustatakse liikluse lihtsustamiseks ühesuunaliseks muuta, siis antakse Koovi kinnitusel sellest linnaelanikele meedia vahendusel viivitamatult teada.
Reede öösel möllanud järjekordne tuisk on omavalitsusjuhtide meele mustaks teinud ning murepilv aina kasvab, sest ilmaprognoos lumesadude lõppu ei luba.
Raha sulab käest
Ainuke, mis suure hooga õhemaks jääb, on omavalitsuste rahakott. Kuressaare abilinnapea Kalle Koovi sõnul on linnatänavatel korraga tööl nii Linnamajanduse masinad kui ka kogu renditehnika.
Lumevallide linnast välja organiseerimisele on selleks nädalavahetuseks lõpp tehtud, sest praeguseks on lumeveole täiendavalt kulutatud ligi miljon krooni ehk pea kogu 2010. aasta eelarve reserv. “Nädalavahetuse põhitöö on tänavad sõidetavad hoida,” ütles Koov Kadi raadiole antud intervjuus.
Abilinnapea märkis, et kui ilmaolud on jätkuvalt sellised, nagu nad on ja lund aina juurde sajab, siis eelkõige keskendutakse lähipäevil lihtsalt tänavate lahtihoidmisele ja uuesti vaetakse võimalusi uuel nädalal.
Linnamajanduse juhi Urmas Raigi sõnul on töömehed enamasti rakkes just öösiti, sest päevasel ajal, kui linnas on elav liiklus, on teedel-tänavatel töötegemine raskendatud. Siiski on lumesahad liikvel ka päeval. “Olukord on muidugi raske ja kui lähipäevadeks ennustatud lumi kõik maha sajab, siis mingisugust leevendust see kindlasti ei too,” nentis Raik.
Torgu loodab riigi abile
Olukord on endiselt kehv ka Sõrves, kus lumekoristusele on kulunud oluliselt rohkem raha, kui eelarvet koostades arvati. Seega üksi rabeleda vald vallavanem Tiit Põllu sõnul enam ei jaksa. “Arvan, et peame siiski pöördumise tegema riigile,” ütles Torgu vallavanem Oma Saarele. Kui mõne nädala eest avaldas Põld veel lootust, et omavalitsused koonduvad ühises hädas ja lisaraha küsitakse riigilt üheskoos, siis sel korral jääb ühine avaldus siiski tegemata.
“Asi on nii, et teistel on eelarved suuremad ja teehooldusrahad seega samuti suuremad ning tundub, et neil ei ole see lumi nii suur probleem kui meil,” põhjendas vallavanem kehva seisu jäämist. “Üsna kole väljavaade on,” nentis Põld.
Raha saamine kahtlane
Kuressaare linnavalitsuse hinnangul ei ole aga kuigi tõenäoline, et riik kellelegi mingisugust abiraha eraldaks. “Tänavused lumeolud on väga erakordsed ja seda kõikjal,” märkis Urmas Raik. “Ka riigil napib raha,” tõi ta lihtsa põhjuse.
AS-i Saaremaa Teed juhatuse liikme Üllar Seemani hinnangul on olukord vähemalt suurematel teedel kontrolli all.
“Nädalavahetuseks on prognoos küll kehvem, aga meie oleme varakult valmis välja minema,” kinnitas Seeman.
Tema hinnangul oli möödunud aasta lõpul möllanud lumetormi ajal olukord oluliselt hullem, kuid hakkama saadi ka siis.
Milliste hindadega Kuressaare Linnahooldus võõrast renditehnikat rendib?
Võibolla oleks odavamaid pakkumisi, praegune värk on väga kahtlane. Mis on milli kõrvalt mingi 100000 putaks pesta.
Madalamate hindadega pakkumisi võiksid uurida kõik omavalitsused.Huvitav,kas kõik kes ssoovivad soodsamalt tööd teha jutule võetakse?
Pealkiri õhutab rahvuste vahelist vihavaenu.
Eesti keeles on tänav aga teie kirjutasite uulitsa.
Pealkiri ei õhuta ei rahvuste vahelist vaenu ning rahvuste vahelist vihavaenu ammugi mitte.
Eesti keeles on ka sõna uulits tänava vanamoeline nimetus.
eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=uulits
Kui eelmises koalitsioonilepingus oli lume teisaldamine tänavatelt koalitsioonileppes kirjas, siis dokumendis “Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu
KOOSKÕLASTATUD PROGRAMMILISED SEISUKOHAD
Kuressaare linnas aastateks 2009-2013” sellist punkti enam sees ei ole – ilmselge ju siis, et linnaararve koostatakse nii, et selliseid asju tuleb teha reservfondi rahadega.
PS küll on aga koalitsiooni programmiline seisukoht näiteks:
“17 Slupi nurka rajame ringtee.”,
“22 Jätkame programmi ”Koolitee = kõnnitee”.” ja
“32 Rajame kergliiklustee Lahe teelt Tuulte Roosi.” ning isegi
“81 Tööta jäänud inimesi kaasame võimaluse korral linnakorrastustöödel.”
ma ei saa üldse aru, miks lumekoristuse eest selliseid summasid makstakse. Nägin reedel kahte lumesahka üksteise järel sõitmas, terad olid küll alla lastud, aga puutusid vaevu lund. ainus, mis selles sõiduga kaasnes, oli kütusekulu – kasutegur lumekoristuse suhtes puudus..
täitsa öige üks öhtu tegid korralikku tööd…
kui lund sadanud siis alles päeval kl12.00 hakkatakse liigutama
könniteed halloo lapsevankriga nu selline nikerdamine
ristmikud nu lihtsalt jube sellised vallid on ees et ei näe kas auto tuleb vöi ei..
vöiks siis vähemalt ristmikud puhtaks teha…
et õigem oleks teha tänavad ainult jalakaijatele. nagunii käivad jalakäijad autoteel, sest kõnniteed on lume all või on neist saanud lehmarajad. lapsekäruga on lausa võimatu liikuda sellisel lehmarajal.
kõik autod linnast välja ja tänavad ainult jalakäijatele!!!
Sõida maale.Maal võid lapsekäruga…… lust ja lillepidu.Naer läbi purikate(pisarate).
Mina ei saa aru, kuidas siis ikka miljoni krooni eest lund on ära veetud? Igal pool on seda NII palju, samas pole ma tõesti ühtki lumeveoautot sõitmas näinud…Kurb mõelda, et tõesti miljon krooni…
Tallinna linn oli tänaste uudiste järgi maksnud oma lumetranspordi eest 1,8 miljonit krooni. Kuressaare on ainult veidi väiksem kui Tallinn ja kuidas siis siin ei võiks miljon “lumetranspordile” kuluda. Ju veetakse samasse kohta kuhu Tallinn oma lume veab.
ma arvan, et kui seda koguda on vaja, siis ei ole saepuru küll tarvis. selleaastane lumi seisab ka ilma saepuruta järgmise talveni
Uus tänav on muutunud kahesuunalisena täiesti ohtlikuks, sõitsin eelmisel nädalal pargi suunas ja vastutuleva autoga kohakuti jõudes (kusjuures mõlemad sõitsime äärmiselt ettevaatlikult) riivasid autod teineteise peegleid. Seekord pääsesime mõlemad ehmatusega, nüüd väldin seda tänavat täielikult!
nüüd on õige aeg hakata varuma lund järgmisteks aastateks, saepuru peale ja ootele…et saaks vajaduse korral kasutada…