Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja energia ülekandega tegelev OÜ Elering leiavad, et maa- ja metsaomanikul on õigus nõuda hüvitust, kui tema varandusele on tekitatud kahju elektriliinide ehitamisel või remontimisel.
Novembris Kuressaares Meri spaas toimunud maaeluseminaril rääkis Valjala talunik Kaido Kirst, kuidas Eesti Energia ettevõte viljapõldusid läbivaid elektriliine remontides sageli läbi vilja sõidab ning kahju korvamisest ei ole juttugi.
2009. aasta detsembris pöördus ka üks Harjumaa elanik keskkonnaministeeriumi poole, soovides vastust, kas Eesti Energia on kohustatud pärast kõrgepingeliinide trassi väljaehitamist liinidealuse põllumaa korrastama. Kodaniku sõnul oli tema põllumaa pärast kõrgepingeliinide väljaehitamist täis sügavaid rasketehnikaroopaid, mida tuleb täita. Eesti Energia suhtus kodaniku väitel tema muresse aga üleolevalt. Keskkonnaministeerium edastas kodaniku järelepärimise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kelle valitsemisealas on muuhulgas ka energeetika- ning ehitus- ja tehnoloogilise arendustegevuse alased küsimused.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Rasmus Ruuda sõnul leiab ministeerium, et kui kellegi eramaal on tehtud mingeid töid ja sellega on maad rikutud, siis tuleb maa teha korda. “Täpselt samamoodi nagu teeb kaitsevägi alati korda selle, mille nad on õppuste käigus ära rikkunud,” lisas Ruuda.
Üle-eestilise 110–330 kV elektrivõrgu arendamise ja käitamisega tegeleva OÜ Elering kommunikatsioonijuht Kunnar Kukk ütles, et kahju korral peab maaomanik võimalikult kiirelt ja mõistliku aja jooksul pöörduma kirjalikult Eleringi poole ja lisama võimalusel ka fotod. Esmalt selgitab Elering välja, kas tegemist on Eleringi liinidega või kuuluvad liinid jaotusvõrgule. Lisaks Eleringile, kes haldab elektrienergia põhivõrku ja on alates 27. jaanuarist iseseisev ja riigile (läbi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi) kuuluv ettevõte, haldab liine ka Eesti Energia jaotusvõrk.
Kuna Elering ise liine ei ehita, siis enamasti on tegu alltöövõtjate tekitatud kahjudega, mille hüvitamine on õigustatud kahju puhul reeglina lepingutesse sisse kirjutatud (nii hoolduse kui ka liiniehituse puhul), ja garantiiaeg on enamasti aasta.
Kahju selgitamiseks käsitletakse iga juhtumit eraldi, st kui kahju on tehtud näiteks metsale, tuleb seda kahju sõltumatult hinnata, samuti maale/viljale tekitatud kahju.
Sama loogika kehtib ka siis, kui maaomaniku varale on kahju tekitatud remonditööde käigus, selgitas Kunnar Kukk.
Loading ...
liiniparandajatele teadmiseks, et jahimehed oma hobi harrastades päise päeva aal saavad käia kus iganes, aga tehnovõrkude paigaldajatel-hooldajatel peab olema maaomanikuga mingigi kokkulepe.
jahimeestel on lubatud viljapõldudel rallitada kahjutasu maksmata,kas te olete viletsamad mehed.
köisepealt tömma üks tou soola persse ja siis küsi et kes om
Võtkem eeskuju Iirlastelt ja Inglastelt:
http://www.cultivate.ie
http://www.esb.ie/esbnetworks/generator_connections/micro_gen_connections.jsp#q1
http://www.esb.ie/esbnetworks/generator_connections/micro_gen_connections.jsp#q1
http://www.scoraigwind.com
Fotolt ei paista köik kahjud välja.Minu põllu körval ehitati teed,mingi 7-8 a tagasi.Veokad keerasid kõrre peal ringi, põhjendusega, et mis see ikka teeb.Kuid raskel savimaal on kahjud korvamatud.Veel mullu olid taimede kasvus need jäljed selgelt näha,samuti PRIA tehtud aerofotodel .Seega saan ma vähemsaaki sealt,harima pean rohkem.Liinide talumise hüvitis on NAERUVÄÄRNE,selle raha eest saan vaid üks kord aastas põllutööriistaga posti ümber sidurit kärsatada.Umbrohutörjet peaksid nad ka ise tegema.Tegelikud kulud posti talumisest on 75-80 kr.aastas posti kohta!
22.02.10, 09:48-le
Võta vabalt,me elame vabas ühiskonnas ja meil pole vajadust käia nööri mööda nii kuis kommarid juhendavad.
Sellel aadressil küll ei ole mitte midagi, mis antud teemale lahendust pakuks. Isegi mitte siis, kui sama aadressi siia kaks korda kopeerida (vähemalt copy&paste on selgeks saanud). Paluks teemaga mitte seonduvaid kommentaare vältida.
Tuleb hüvitada, aga ei hüvitata:) Meil siiani sügavad rööpad, mida rasketehnikaga sisse aeti ja korda neid ei saa. Sügisel vihmaga käidi peal, rööbaste sügavus kohati üle 0,5m. Seejärel tuli külm ja märg kevad, põllule ei pääsenud. Järgmise sügise ajaks tavatraktori hammas peale ei hakanud, nüüd vaatamegi, kuidas loodus ise korrektuure teeb, aga 1/3 põllumaad kirjuta kohe maha.