Ilmarändur Sascha pedaalis tuisku trotsides Saaremaale (4)

Ilmarändur Sascha pedaalis tuisku trotsides Saaremaale

RATTA JA RÕÕMSA MEELEGA: Pea aasta aega rattapedaale sõtkunud Sascha sõnul on teda igal pool vastu võtnud soojad ja sõbralikud inimesed.
Foto: Peeter Kukk

Rattaretke alustas sakslasest reisisell Sascha Kurhajec möödunud aasta 1. märtsil, aga sugugi mitte kodumaalt, vaid Hispaaniast, kus ta tol hetkel elas ja töötas. Oma reisijärjega Hiiumaalt jääteed mööda viimaks Saaremaale vuranud mehe sõnul on praegune eluhetk tema jaoks reisimiseks parim aeg. Seda isegi vaatamata siinsele tuisuilmale.

“Niimoodi rattal rännates avaneb tore ja teistmoodi võimalus näha erinevaid maid,” rääkis Kurhajec Oma Saarele. “Vanemana ma seda ilmselt enam teha ei suudaks, aga ma leian, et kõik peaksid oma unistuste nimel rabelema, et need siiski teoks teha, ja mina täpselt seda teengi,” põhjendas ta.

Kurhajec tunnistas, et nii pikale teekonnale asuda oli tegelikult emotsionaalselt raske, sest maailmas ringi seigeldes ei näe ta väga pikka aega oma lähedasi ja sõpru. “Aga see reis on tegelikult hea mõistmaks, et inimene ei vaja kuigi palju asju. Piisab vaid seljakotist ja hädavajalikust ja kõik ongi ilus,” selgitas ta.

Õnn ja katsumus korraga

Sellise suure lume ja tuisuga pedaale sõtkuda pole kindlasti kõige kergem ettevõtmine, kuid teelpüsimist on mehe sõnul lihtsustanud hea ja vastupidav sõiduriist. “Mul oli õnne ja sain oma rattale spetsiaalsed talvekummid, mis lumel ja jääl ei libise,” rääkis sakslane. Sügava lumega on samas oluliselt rohkem tegemist, et leida korralik telkimisplats ja lõkkease. “See on üldse minu jaoks esimene talv ka, mil nõnda rattaga teel olen,” märkis ta.

Kuigi Sascha on rattaretkel üksi, ei ole tal seni veel kordagi pähe tulnud mõtet, et jätaks asja katki ja läheks koju tagasi. “Mul on vedanud, midagi halba minuga seni juhtunud ei ole, seega ei ole tõesti kunagi sellist mõtet tekkinud, et peaks asja pooleli jätma,” kinnitas reisisell. Iseasi on üksinda rändamise juures puudulikud suhtlemisvõimalused. “Kõige üksikumad hetked on mõnikord õhtuti und oodates, mil tunned, et tahaks väga kellegagi rääkida, aga tead, et see pole mitte kuidagi võimalik,” tunnistas ta.

Kaheks kuuks Venemaale

Veel neljapäeva lõuna paiku oli mees Hiiumaal, kuid õhtuks jõudis ta terve nahaga Saaremaa pinnale, kus end tuisku trotsides telgis sisse seadis ja hommikut ootama jäi. “Mõtlesin algul koguni jääteele telkima jääda, aga ilm kiskus karmiks kätte,” märkis ta. Leisis päästis külmast kange reisimehe lumetuisust kohalik koolimaja, kus tal õnnestus vähemalt üks öö soojas mööda saata. Laupäeval peaks ta kõigi eelduste kohaselt viimaks ka Kuressaarde jõudma, kui just teel uusi seiklusi ette ei tule.

Edasi suundub ta aga Tallinna ja sealt Kuremäe kloostrisse. Enne Eestist lahkumist tahab ta kindlasti läbi käia ka Tartust, kuid siis ootab teda ees mitu kuud Venemaal. “Tahan külastada ka Pihkvat, Peterburgi ning liikuda sealt edasi lõuna poole – Moskvasse,” jagas Kurhajec oma reisiplaane.
Idanaabrite juurest peaks ta kõigi eelduste kohaselt lahkuma mai alguses ning siis on reisisihiks Ukraina.

“Kindlasti tahan näha ka Hiinat, Austraaliat ja sõita läbi Ameerika,” märkis ta. Kuna kohti on palju, kus käia tuleb, ei ole tal ümbermaailmareisi lõpptärminist hetkel veel halli aimugi. “Ma kipun arvama, et mul läheb veel paar aastat,” naeris mees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)