Tuletornilinnak puhuks Sõrve säärele elu sisse

Tuletornilinnak puhuks Sõrve säärele elu sisse

LINNAK: Sääre majaka alla jäävad hooned saavad tuletorni linnaku projekti rahastamisel renoveeritud.
Foto: Peeter Kukk

MTÜ Sõrve Külastuskeskuse eurorahade meetme avanemist ootav tuletornilinnaku projekt muudaks Sõrve sääre nii turistide kui ka kohalike jaoks tublisti atraktiivsemaks.

MTÜ Sõrve Külastuskeskus asutajaliige Andro Roosileht ei soostunud Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projektilt avalikkuse ees veel täielikult katet kergitama, enne kui otsus rahastamise kohta pole tehtud. Oma Saarele tutvustatud projekt annab siiski aimu, et Sõrve Külastuskeskuse plaanid Sõrve säärel on suurejoonelised ja huvitavad. Projekti raames korrastatakse tuletornilinnaku kinnistu ja renoveeritakse kõik hooned.

Tuletornilinnakusse on planeeritud külastuskeskus, kust külastaja saaks infot kogu Sõrvemaa kohta. Lisaks väljapanekud Eesti tuletornide ja piirkonnas toimunud merehukkude kohta. Tegutses ju Säärel kuni 1940. aastani merepäästejaam. Külastuskeskusest peaks kujunema objekt, mis tõstab piirkonna konkurentsivõimet, toetades seeläbi nii sealseid uusi kui ka olemasolevaid ettevõtteid. Külastuskeskuses majutust ja toitlustust ei pakuta, kuid külastaja saab sealt infot vastavate teenuste pakkujate kohta.

Projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüs on saanud EAS-i heakskiidu.
Roosilehe sõnul on meetme, kust projekti tarbeks küsitakse üle 20 miljoni krooni, avamine mitmeid kordi edasi lükkunud, kuid loodetavasti avaneb meede sel aastal.

Järgib strateegiaid

Eelmisel laupäeval toimunud ja Torgu valla arengukavaga seotud koosolekul kõlas kohaliku turismiettevõtja Jüri Miti pahameelenurin, et mandri ärimehed tulevad ja võtavad kaasa oma töötajad ning ei hooli valla sotsiaalsetest probleemidest ega arengust. Samuti käis läbi info, et tuletornilinnaku arendamiseks on saadud 1,3 miljonit krooni eurotoetust ning Miti sõnul ei teadnud isegi vallavolikogu esimees Mihkel Undrest asjast midagi.

Andro Roosileht ütles Oma Saare küsimustele vastates, et info on ekslik. Toetust saadi sellesama projekti uuringute teostamiseks 135 000 krooni, mitte 10 korda rohkem, nagu koosolekul väidetud. Vallaga on Sõrve Külastuskeskusel sõlmitud koostööleping ja vald on väljastanud ka projekteerimistingimused Tuletornilinnaku kinnistul asuvate hoonete renoveerimiseks.

See kõik oli aluseks, et projektiga üleüldse alustada saaks. Projekteerimistingimuste alusel on koostatud ehitusprojekt, mis on esitatud kooskõlastamiseks keskkonnaametile ja päästeametile.
Roosileht kinnitas, et Sääre majaka kõrval asuvate hoonete ajalooline välisilme taastatakse. Majakas ise projekti ei kuulu, veeteede ametist loodetakse pigem koostööpartnerit.

Andro Roosilehe sõnul ühtib tuletornilinnaku rajamise eesmärk Torgu valla arengukavaga, kus öeldakse, et turismi-alane tegevus on teretulnud.
Kooskõlas on see ka Torgu valla rannaalade osaüldplaneeringu, Saare maakonna arengustrateegia ning mitmete teiste maakondlike, regionaalsete ja riiklike kavade ning arengustrateegiatega.

Roosileht märkis, et projektist on räägitud nii vallas, ümberkaudsete inimestega kui ka kohaliku kalurite ühingu ja Torgu Tuleviku Seltsiga. Projekti tutvustati ka selsamal eelmisel laupäeval toimunud arengukava arutelul.

Töökohti tuleb juurde

Projekti õnnestumise korral tekiks Torgu valda juurde ka mitmeid töökohti, nii rajatavas külastuskeskuses kui ka tänu ettevõtluse arenemisele. Praegu on Säärel avatud Paargu, mis Jüri Miti sõnul ei anna piisavalt tööd kohalikele. “Torgu vallal ei ole sellest põhimõtteliselt mingit tolku,” ütles Mitt.
Andro Roosileht, kellele kuuluv ettevõte Paargut haldab, ütles, et söögikoht on avatud olnud juba viis suve ja esimesed kolm juhtis seda kohalik inimene, kes kahjuks loobus. Selleks suveks otsitakse Roosilehe sõnul juba uusi töötajaid.

“Uksed teeme mais lahti ja otsime suveks usinaid ja häid inimesi, kes tahavad töötada koka või ettekandjana. Ootame pakkumisi, eelistatud on sõrulased,” lausus ta, lisades, et tegu on eraprojektiga ning tuletornilinnaku külastuskeskuse kontseptsiooni Paargu ei kuulu.
Roosileht märkis, et Paargu on suures osas olnud ka sotsiaalne objekt. “Poleks Paargut, poleks seal ju üldse midagi,” sõnas ta. Igal suvel on korraldatud tasuta kontserte, jaanituld, avatud on käimlad ja veevõtukoht, saab kasutada internetti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 125 korda, sh täna 1)