Huvi merenduse vastu tegi saarlasest laevaehitusdoktori (2)

Huvi merenduse vastu tegi saarlasest laevaehitusdoktori

DOKTORIKRAADI VÄLJA VÄITLEMAS: Kristjan Tabri töötas välja uue arvutusmudeli, mille abil saab simuleerida laevade kokkupõrkeid.
Foto: Erakogu

Huvi tehnikavaldkonna vastu tekkis värskelt doktorikraadi välja väidelnud Kristjan Tabril juba Saaremaa ühisgümnaasiumis koolipinki nühkides.

“Pärast ühisgümnaasiumi lõpetamist asusin Tallinna tehnikaülikoolis tootmistehnikat õppima. Kui kolmandal kursusel pakuti võimalust minna Soome laevaehitust õppima, siis tundus see mulle kui saar-lasele kohe piisavalt huvitav,” rääkis Helsingi tehnikaülikooli doktoriõppe lõpetanud Tabri Oma Saarele.

Eesti viimased laevaehitusinsenerid koolitati tema sõnul 1950-ndate lõpus Tallinna polütehnilises instituudis. “Uute inseneride koolitamise peale hakati mõtlema pärast Estonia õnnetust,” tõdes Tabri. Ideest on praeguseks sündinud aktiivne koostöö Tallinna ja Helsingi tehnikaülikooli vahel.
Doktori tiitlini viinud lõputöös käsitles Kristjan Tabri laevade kokkupõrgete modelleerimist, mida uuris nii katseliselt kui ka arvutuslikult. “Peamiseks tulemuseks oli uue arvutusmudeli väljatöötamine, mille abil saab simuleerida laevade kokkupõrkeid,” tutvustas Tabri, märkides, et senised mudelid ei suutnud seda alati piisava täpsusega teha.

Nüüd, kus aastate pikkused doktoriõpingud seljataga, ei kavatse laevaehituse spetsialist oma uute teadmistega mingil juhul Eestist jalga lasta. “Köidab pigem Eesti,” kinnitas Tabri, kes on õpingutega seoses Soomes ja Hollandis elanud juba üle üheksa aasta.
Praegu on ta Tallinnas seotud ühe laevaehituslike konsultatsioonidega tegeleva firmaga ja lisaks soovib jätkata teaduslikku tegevust TTÜ-s. “Kunagi plaanin kindlasti Saaremaale tagasi tulla, aga esialgu on see tööalaselt veidi keeruline,” nentis Kristjan Tabri.

Tabri märkis, et ehkki Saaremaal on suhteliselt hästi arenenud väikelaevaehitus, on siin teaduslikuks tegevuseks siiski piiratud võimalused. Seega soovib ta lähitulevikus veel teadusega tegeleda.
Merendusõpingute kvaliteet Eestis sõltub tema hinnangul paljuski valikutest. “Kui teatud alasse ja haridusse piisavalt panustada, siis mingi aja jooksul tekitab see ka vastava tööstuse ja töökohad,” arvas Tabri.

Merenduse mõiste laieneb tema sõnul pidevalt – näiteks naftaplatvormide või tuulegeneraatoritega tegelevad peamiselt kunagised või praegused laevaehitajad.
“Kui rääkida mereharidusest laevaehituse seisukohalt, siis on seis kindlasti parem, kui näiteks kümme aastat tagasi,” on Tabri veendunud.
Lisaks peab ta huvitavateks Saaremaal väikelaevaehituse alase hariduse vallas toimuvaid arenguid.

Kui võrrelda Eestit Soomega, siis on Kristjan Tabri sõnul Soome merendussektori arendustegevusel tugev riiklik tugi ning on mitmeid meetmeid, mille raames teadusasutused ja merendussektor uusi tooteid ja meetodeid arendavad.
“Eestis ei ole selliseks koostööks veel hästi toimivat struktuuri,” tunnistas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 195 korda, sh täna 1)