Pöide mehe lehmad andsid teist aastat järjest Eesti kvaliteetsemat piima (3)

Pöide mehe lehmad andsid teist aastat järjest Eesti kvaliteetsemat piima

MUI KÜLA PIIMAMEES: Harri Kommel on oma lüpsilauda uksele kinnitanud lüpsiseadmete tootja DeLaval sildi. Maineka põllumajandustehnika tootja nõuandeid peab Posti talu peremees endale äärmiselt vajalikeks.
Foto: Peeter Kukk

Jõudluskontrolli keskus tunnistas teist aastat järjest Eesti kõige tervemaks piimakarjaks Harri Kommeli piimakarja Pöide vallas Posti talus.

Kümne piimalehmaga kari tunnistati parimaks kuni 100 aastalehmaga karjade arvestuses, mis tähendab, et Posti talu piimakarja toodangus oli 2009. aastal madalaim somaatiliste rakkude arv. Üle 100 aastalehmaga karjadest pälvis esikoha Abja Farmid OÜ Viljandimaalt.
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida väiksem on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ja kvaliteetsem piim.

Mui külas asuva Posti talu pererahvas Harri ja Leili Kommel kinnitasid, et teist aastat järjest saavutatud esikoht ei ole asjade juhuslik kokkulangevus. “Väikese karja puhul on kõige tähtsam toota kvaliteetset piima, et saada raha. See ongi meie eesmärk,” lausus Leili Kommel. Kvaliteetse piima tootmine algab talunike sõnul õigel ajal tehtud kvaliteetsest söödast, millele lisanduvad mineraalid ja vajadusel ka energiasöödad. “Kogu selles protsessis tuleb olla väga teadlik ja järjekindel. Nädal aega heinateoga hilinemist ja rong on läinud,” teadis perenaine.

Tähtis roll loomade tervise ja piima kvaliteedi tagamisel on korralikel farmiseadmetel. Samuti peab Posti talu rahvas oluliseks, et kasutatavad pesu- ja desoained oleksid ilmtingimata kallid ja kvaliteetsed. Posti talu kasutab Alfa Lavali lüpsiseadmeid ning selle firma kiitmisega Kommelid kitsid ei ole. Firma esindaja annab nende sõnul alati asjakohaseid näpunäiteid ja seadmete hooldus on väga heal tasemel.

Leili Kommeli hinnangul on Alfa Lavali toodete hind küll kõrge, aga selle hinna sees on ka kõrge kvaliteet ja osavõtlikkus kliendi murede lahendamisel. “Ta ei saa tulla kaks korda meie hoovi peale oma kallist kaupa müüma, kui ma olen veendunud, et see ei õigusta ennast,” selgitas Leili Kommel.
Posti talu perenaise sõnul ei ole piimaandjad nende talus mitte tootmisvahendid, vaid oma karja lehmad, kelle piimaandi ülemäära ei forsseerita. Eesmärgiks on ikkagi hakkama saada põhiliselt omatoodetud tavasöödaga, isegi kui produktiivsus selle all pisut kannatab.

Tugevast emotsionaalsest sidemest loomadega kõneleb kaks aastat tagasi ahtraks jäänud viimase mustakirju lehma lugu, keda pererahvas vaatamata kesisele väljalüpsile kuidagi tapale saata ei raatsi. Tegelikult on aher lehm 1986. aastal tallu ostetud esimese vasika järglane, seega talus omamoodi järjepidevuse kandja.
Harri ja Leili Kommel ei häbene tunnistada, et jõudluskontrolli tunnustus läheb neile korda. “Ikka on hea tunne, ka lapsed Tallinnas ütlesid, et nii kangesti tahaks kellelegi keksida, et need on meie isa ja ema!!!” sõnas Leili Kommel.

Pöide valla veterinaararsti Margit Pitka sõnul näitab Posti talu saavutus, et Harri ja Leili Kommel on loomade tervise ja heaolu suhtes väga tähelepanelikud. Posti talu piimakarja puhul torkab silma sööda mitmekesisus ja pidamistingimuste jälgimine – näiteks jälgitakse, et loomadel ei oleks liiga palav või liiga külm. “See on selline majapidamine, kus jälgitakse, et loomal oleks võimalikult hea,” teadis Margit Pitk.

Jõudluskontrolli keskuse väliteenistuse osakonnajuhataja Aire Pentjärv ütles, et ilmselt oskavad Kommelid loomadega hästi ümber käia, neil on farmis head tingimused, õiged lüpsivõtted ja korras lüpsimasinad. Somaatiliste rakkude arvu vähendamise kallal tasub piimatootjal Pentjärve arvates vaeva näha, sest see mõjutab piima kokkuostuhinda. “Mida madalam somaatiliste rakkude arv piimas on, seda tervemad on loomad ja seda kvaliteetsemat piima saab kombinaati realiseerida,” võttis Pentjärv kokku.

Madalama somaatiliste rakkude arvuga piimatoodangu arvestuses järgnesid Saaremaal väikekarjade pingereas Harri Kommeli omale Kunnar Rei ja Endel Saarkoppeli lüpsikari. Üle 100 lehmaga karjadest olid Saare maakonnas paremad Valjala POÜ, Kärla PÜ ja Karja OÜ.


Eestis ligi 90 000 lüpsilehma

Piimaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 1024 karja ja 88 414 lehma, mis moodustab 92% Eesti lehmadest.
Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (13 529), Lääne-Virumaal (11 259) ja Pärnumaal (9553). Saaremaal oli jõudluskontrollis 5307 lehma.

Jõudluskontrolli keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2009. aasta keskmine piimatoodang 7447 kg. 2009. aastal oli 9 maakonnas keskmine piimatoodang üle 7000 kg. Saaremaa lehmad lüpsid aastas keskmiselt 6684 kg, millest tahapoole jäävad vaid Läänemaa ja Hiiumaa.

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 256 karja 14 555 veisega, mullusega võrreldes on lihaveiste arv suurenenud 2396 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Läänemaal (2046), Saaremaal (1875) ja Lääne-Virumaal (1689).
Eesti suurim jõudluskontrollialune lihaveisekari kuulub OÜ-le Saare Veisekasvatus, kellel on 596 veist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)