Identiteedi näppamine ei osutunud kuriteoks (2)

Identiteedi näppamine ei osutunud kuriteoks

VÕÕRA PILTI VÕIB: Suvalise pildi mõnda portaali ülesriputamine pole karistatav, kui pildil olev inimene on võõras.
Foto: Peeter Kukk

Oma kallima truuduse kontrollimiseks internetiportaali iha.ee võõra saarlanna pildi koos meelevaldsete andmetega üles riputanud neiu pääses kriminaalsüüdistusest, kuna ta ei tundunud inimest, kelle pildi ta üles pani.

Lääne ringkonnaprokuratuuri loal lõpetati möödunud nädalal kriminaalmenetlus, milles uuriti neiu foto loata kasutamist internetiportaalis iha.ee .
Oma Saar kirjutas eelmise aasta lõpus juhtumist, kuidas saarlanna avastas oma foto internetiportaalis iha.ee koos andmetega, mis väitsid, et tema nimi on Annika (neiu nimi, mis ei ole Annika, on toimetusele teada – toim), teda erutavad jalanõud ja ta on biseksuaal.

Kannatanu, kes leidis, et tema õigusi on riivatud ja teda on sügavalt solvatud, palus pildi portaalist eemaldada, mida portaali haldaja neiu isiku tuvastamise järel ka tegi. Seejärel läks kannatanu politseisse, kus uurija soovitas tal pöörduda oma au ja väärikuse kaitseks tsiviilkohtusse, kuna ükski kriminaalõiguse paragrahv teda säärase asja eest ei kaitsvat.
Tütarlaps teadis aga, et paar päeva varem oli hakanud kehtima karistusseadustiku § 157/2, mis käsitleb just nimelt identiteedivarguse juhtumeid. Lõpuks algatas kohalik kriminaaltalitus siiski menetluse. 

Lihtsalt ettevaatamatus

Menetlus tuvastas, et pilt riputati üles mandrilt, ja tehti kindlaks ka fotot kuritarvitanud inimene. Oma Saare andmetel pani pildi internetiportaali üles Kesk-Eestis elav noor naine.
Ta soovis veenduda, kas tema kallim suhtleb ka teiste tüdrukutega ja kas ta võtab ühendust fiktiivse kontoga, mille üle oli selle loojal kontroll. Tahtlikku tegevust kannatanu suhtes väidetavalt ei olnud, kuna kahtlustatav ei tundnud saarlannat ja oli tema pildi võtnud internetist.

Karistusseadustiku järgi saab juhtumit käsitleda identiteedivargusena, kui seda tehakse kuriteo toimepanemiseks ja eelkõige varalise kasu saamiseks, identiteedi õige omaniku maine tahtlikuks kahjustamiseks või kuriteo varjamiseks.
Antud juhul ei tuvastatud, et tegu oleks kvalifitseerunud ühegi eelnimetatud eesmärgi alla. Samas ei näe paragrahv ette vastutust ettevaatamatu teo eest.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja sõnul puudus juhtumis kuriteo koosseis, kuna pildi üles riputanud neiul puudus igasugune tahtlus kannatanu õigusi ja huvisid kahjustada. Seega puudus ka kriminaalmenetluse alus.
Kannatanu võib kümne päeva jooksul esitada määruse peale kaebuse riigiprokuratuurile või kui ta tunneb, et tema au ja väärikust on ikkagi riivatud, asuda seda oma kulu ja kirjadega kaitsma tsiviilkohtus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)