TERVISE HEAKS: Kasulik on näiteks metsas kõndida.
Foto: Peeter Kukk
Ehkki omavalitsusi ei saa keegi kohustada koostama arengudokumente, mis puudutavad inimeste tervist, on kõigil linnadel-valdadel võimalik tänavu taotleda suhteliselt kopsakat euroraha tööealiste inimeste terviseparandamist toetavate projektide jaoks. Selle eelduseks on aga kohaliku terviseprofiili koostamine.
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Imbi Jäe ütles Oma Saarele, et praeguseks on oma jah-sõna öelnud neli kohalikku omavalitsust: Kuressaare linn ning Kaarma, Valjala ja Lümanda vald. Nemad on profiili koostamist alustamas ja neil on võimalik saada toetust ka selle töö jaoks.
Teised omavalitsused veel mõtlevad ning ehkki rahaküsimise vastu pole kellelgi midagi, napib valdades spetsialiste, keda olnuks võimalik vastavale koolitusele saata.
“Kindlasti on valla inimeste tervisele mõtlemine meie jaoks oluline,” kinnitasid nii Torgu vallavanem Tiit Põld kui ka Pihtla vallavanem Jüri Saar. Mõlemad vallajuhid tunnistasid aga, et koolitusele jäi inimene saatmata puhtalt inimressursi puudumise tõttu.
“Meil on väike vald, sot-siaalnõunik kogu aeg rakkes,” nentis Põld. Saar, kes iseenesest on seda meelt, et terviseprofiil peaks vallal olema, arvas, et ehk on seda võimalik teha koostöös mõne naabervallaga. “Kindlasti annavad nii arengukavade koostamised kui ka teised säärased tegemised uut informatsiooni edaspidiseks,” sõnas Pihtla vallavanem.
Seevastu Lümanda vallas on profiili koostamise ideest kinni hakatud. Vallavanem Jaanika Vakker arvab, et see annab põhjaliku ülevaate valla elanikkonna tervisekäitumisest ja heaolust. “Analüüsi tulemusena saab välja tuua, millised on sotsiaalvaldkonna suuremad puudujäägid ja kuidas just meie vallas on neid kõige otstarbekam lahendada,” ütles Vakker.
Imbi Jäe sõnul peaksid omavalitsuste kõik ülejäänud arengukavad ja planeeringud olema koostatud, lähtudes just terviseprofiilist.
“Kõige olulisem on, et inimesel oleks oma kodukohas hea ja turvaline elada,” lausus Jäe, kelle arvates tuleks isegi tee asfalteerimisel mõtelda, mis on tegevuse peamine eesmärk – kas see, et valda tuleks rohkem turiste, või see, et kohalikul külainimesel tee ei tolmaks ja sellest pidevast tolmu sissehingamisest tervisehädasid ei tuleks.
“Inimeste kollektiivne tervis määrab ära omakorda selle, kui terve on kohalik omavalitsus, maakond või riik,” toonitas Jäe.
Neil omavalitsustel, kes suudavad oma paikkonna terviseprofiili valmis saada 22. märtsiks, on võimalik saada toetust ka selle koostamiseks (maakondlik dokument peab valmis olema 25. märtsiks).
Augustis avaneb aga taotlusvoor juba projektidele meetmest “Tervist toetavate valikute ja eluviiside soodustamine”, kust omavalitsusel on kolme aasta peale võimalik oma piirkonnas elavate 16–64-aastaste inimeste jaoks küsida lausa miljon krooni.
Loading ...
hea teemapüstitus, haldussuutmatus on üks olulisemaid pidureid. Kui ikka ka mõni ametis olev vallavanem ei kasuta igapäevatöös arvutit, ei saa spetsialistide taset ka nõuda. nii on lood saarel
need spetsialistid siis ikkagi puuduvad,töötuid kõik kohad täis.
Jõuame jällegi haldusreformi vajalikkuse juurde.
Need vallad kes selle programmiga ei ühine on kas lihtsalt laisad või ei hooli vallaelanike tervisest ja heaolust. Tõepoolest, töötuid kui palju ja ka haritud inimeste hulgas, võtke keegi käsunduslepinguga tööle ja las teeb selle uuringu profiili koostamiseks ära. Raha ju lausa pakutakse vägisi, aga lihtsalt ei viitsita vastu võtta.