MUUSEUM KAOTAB: Saaremaa muuseumi mündinäitused ju jäävad, kuid edukaimalt omatulu teenijalt võidakse edaspidi osa rahast ühisesse katlasse võtta.
Foto: Peeter Kukk
Pikka aega poleemikat tekitanud riikliku ühendmuuseumi loomine on jõudmas lõpusirge algusse, samas kui eriarvamused on alles üleval ja kired lõkendavad.
Vaatamata muuseumijuhtide vastuseisule on kultuuriministeerium saatnud ühendmuuseumi loomise alusdokumendid riigiasutuste vahelisele kooskõlastusringile. Samas ootab ministeerium arvamust ka omavalitsustelt, kelle territooriumil liidetavad muuseumid asuvad.
Kuressaare linnavalitsus, kes peaks kultuuriministeeriumi palvel avaldama oma arvamust uue muuseumi loomise kohta kuni 23. veebruarini, otsustas oma eilsel istungil lükata lõpparvamuse kujundamise just sel päeval toimuvale istungile. Enne suunatakse teema arutamiseks volikogu kultuurikomisjonile.
Üks kord on Kuressaares selle teemaga juba kokku puututud – ühendmuuseumi loomise idee algfaasis, kui linnavolikogu eelmine koosseis saatis ministeeriumile seda plaani tauniva kirja.
Linnapea: loss jääb ju alles
Reformierakondlasest linnapea Urve Tiidus väljendas Oma Saare küsimustele vastates erakonnakaaslasest ministri Laine Jänese juhitavale reformile toetust.
“Muuseumide ühendamine on loogiline jätk mitmetele sarnastele reorganiseerimisprotsessidele, mis praegu Eestis toimunud (politsei- ja piirivalveamet, keskkonnaamet),” ütles Tiidus.
Muuseumide keskuse Tartusse viimise kohta, mis tähendaks järjekordselt ühe ala Saaremaast kaugenemist, märkis linnapea, et Tartu on ju oma akadeemilise õhkkonnaga parim paik sellise asutuse jaoks ja see tuleb kindlasti kasuks.
Ta lisas, et vaatamata sellele, et ministeeriumil on valida kolme nime – Eesti Maamuuseum, Eesti Maamuuseumid ja Eesti Maakonnamuuseumid vahel, ei kao Saaremaa Muuseumi nimi eelnõu kohaselt kuskile, kuna filiaalide nimed jäetakse alles.
Tiidus ei usu ka, et muuseumide liitmine hävitab muuseumi identiteedi, kuna ekspositsioonid on ikka Saaremaaga seotud. “Isegi loss kui selle identiteedi väline vorm jääb alles,” märkis Urve Tiidus.
Samuti ei kaduvat finantsvõimekus, sest linnapea oma sõnul ei usu, et muuseumidelt hakataks omatulu ära võtma, et vähem edukaid järele aidata. “Oleks lühinägelik selline motiveeriv tegur (omatulu – toim) kohalikelt muuseumidelt ära võtta,” möönis ta ning lisas, et ühine tegevus hoopis suurendab finantsvõimekust ja samas annab võimaluse ühisteks kampaaniateks.
Tsentraliseerimine pole hea
Linnavalitsuses kultuurivaldkonna eest vastutav abilinnapea Mati Mäetalu muuseumireformist nii ühesuunaliselt ei arva. Mäetalu sõnul on näha, et reformi vajalikkust ei eita keegi. Siiski püsib küsimus, et kuidas ja mis kujul seda teha.
“Hetkel on üleval pigem küsimus reformi sisu ja selle rakendamise ajagraafiku osas,” märkis Mäetalu. “Arvan, et võiks siiski aja maha võtta ja tekitada laiapõhjalisema ja argumenteerituma arutelu muuseumireformi teemal, kaasates sellesse kindlasti ka muuseumide juhid. Arutelu peaks argumentidele tuginedes välja tooma, kas vajame ühendmuuseumi, kompetentsikeskust või mingit kolmandat varianti.”
Mati Mäetalu suhtus kahtlevalt ka järjekordsesse tsentraliseerimiskavasse. “Regionaalpoliitilises plaanis ei ole Saaremaa poolt vaadatuna muidugi tervitatav, et taas kord soovitakse viia ühe üksuse juhtimine maakonna piiridest välja,” arvas abilinnapea.
Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa arvates kaotab säärase reformi läbi enim tema juhitav muuseum, mis on omataoliste hulgas Eesti edukaim. Püüa sõnul hakkab pärast uue muuseumi loomist asi liikuma vaid aritmeetilise keskmise suunas.
Samuti ei mõista ta oma sõnul, miks toimub taas järjekordne riigisisene asutuste tsentraliseerimine, samas kui isegi riigikontroll on riigile taolise käitumise pärast näppu vibutanud.
Loading ...
muuseum võib ju raha teenida aga ei ole sellegipoolest põhiolemuselt ärivahend. Millal ise viimati ise kuskil muuseumis käisid?
proua parteigenosse und ortsleiter mitte lihtsalt ei toetanud teist proua parteigenosse und amtsleiterit vaid kiitis takka kõrgelt-kaugelt etteantud parteidirektiive. Omavalitsusjuht, kes peaks kohalike huvide eest müürina seisma on oma peamaja tsirkulaarkäsulaudade ees võimetu. Laulad selle laulu, kes sind pukki panid. Evviva!
kui elukutselise poliitiku järgmine kindel hästitasustatud töökoht on pealinnas või brüsselis, on ükskõik mida kodu(??)saare konnad krooksuvad. Pr linnapea võiks veidi ümber vaadata ja ka oma peakesega mõelda, mis on saanud peale reformireformi saare politseist või keskkonnateenistusest või päästemeeste juhtimisest jne jne Kus tehakse otsuseid, kus jagatakse raha, kus pannakse juhte pukki!
Sellist jama annab suust välja ajada, nagu linnapea siin räägib. Nõustun täielikult esimese kommenteerijaga.
Kuulge kanad – ega ühtegi eksponaati saarelt selle ühendamise pärast ju ära ei viida.
Toetan linnapea tegevust täielikult.Reformierakond peabki reformidega tegelema ja kui selle tulemusel muutub muuseumide olukord paremaks,siis reformile roheline tuli ja ärme asjata viivitame,saame järgmise reformiga kiiremini alustada.
Reformierakond peabki reformidega tegelema?? Väga huvitav vaatenurk- et siis pea-eesmärk on lihtsalt teha igasuguseid erinevaid reforme, hoomikust õhtuni, pea peale pöörata töötavate inimeste elu kõigis valdkondades ja siis on nagu kena või?? Kõik senised reformid on ju tagasilööke toonud- suure hurraaga muudkui pööratakse asju segi, pärast tuleb välja et kulud riigile hulka suuremad ja tegelik teenuste tase ja inimeste elu halvemaks läinud.
Mis siis üldse mingite muutuste eesmärk on- peaks olema midagi paremaks teha, inimeste elu kergemaks jne. Kes veel, kui mitte muuseumid, on need kes oskaks öelda, mis nende valdkonnas suuremad probleemid on- miks ei anta mitte korda reaalset võimalust valdkonna inimestel normaalselt arutada, kuidas siis asju paremaks teha saaks- nii nagu reformide tegemise strateegia ette näeb. isegi teadslikel alustel juhtimisteooriad jne. ütlevad, et eduka reformi tegemiseks on vaja läbida teatud etapid. ja kõigil nendes on oluline roll kaasatusel ja valdkonna tundjatega aruteludel.
Muuseumireformi pressivad ainult reformierakonna staap ja paar karjeristist kultuuriminsiteeriumi ametnikku. öeldakse, et reform on muuseumide jaoks et neil parem oleks, aga mitte keegi ühtegi sõna kuulda ei võta, mida muuseumid räägivad.
Kusjuures on ju neilt tulnud erinevaid ettepanekuid, mis tõesti aitaks ühiseid tegevusi koordineerida, ilma ühendmuuseumida kaasnevate suurte probleemide ja ohtude- ainuke kes silmklappidega edasi mööda vagu tormab, millesti hoolimata, on kultuuriministeerium. kaua see reformierakonna toorutsemine maarahva arvel kestab??
1. Lp. linnapea üsna lühikeses kommentaaris esineb kahel korral väljend “ei usu”. Huvitaval kombel oli muuseumireformi 1. etapil ka selle ühe ideoloogi, Kultuuriministeeriumi asekantsleri põhiväide, kui ta reformi vajalikkust põhjendada ei suutnud: “Uskuma peab!” Arvan, et nüüdisaegne ühiskond ei saa tugineda (eelkõige) usule. Selline põhjapanev ja riigi tsentralismi taas kord karmilt süvendav reform saaks tugineda eelkõige põhjalikule majanduslikule, finantsilisele ja sotsiaal-kultuurilisele analüüsile, millest KM järjekindlalt keeldub.
2. “Isegi loss kui selle identiteedi väline vorm jääb alles,” märkis Urve Tiidus.
– Kui see ei ole mõeldud (mitte eriti vaimuka) naljana, siis avaldub lauses Reformierakonnale väga iseloomulik mõtteviis, et majad on olulisemad kui inimesed, et Kultuur ongi kõigepealt “Majad”.
jah eks sellest arusaamine ongi mitteparteilasele keeruline.
Reformiti politsei, aga pätid jäid saaremaale alles, reformiti looduskaitse, aga nagu vastav tegelane ütles – loodus jäi ju saarele alles!, reformiti päästeametit, aga ärge muretsege, tulekahjud jäävad saartele alles.
võllanali, aga kui partei annab ameti, annab ka kõik muu, USKUMA PEAB!
omatulu laialijagamise ja ärakadumise tulemusel ei saa neid eksponaate kahjuks kellelegi näidata, sest Saaremaa Muuseum on pool aastat rahapuudusel lihtsalt kinni. Siis võib need juba paremate hoiutingimuste ettekäändel ka ära viia.
Saaremaa muuseum on ju riigiasutus, mitte kohalik muuseum. Eks riik peabki oma asutuste tegevust aegajalt üle vaatama, kaasajastama, tegevust effektiivsemaks muutma. Neid asutusi peetakse ju üleval maksumaksja raha eest. Ja nii nagu mujal maailmas, on ka meil siin täna palju vähem vahendeid, mida ümber jagada. Olles pisut seda muuseumite ühendamise debatti jälginud siis mulle on jäänud küll mulje, et ühendamisega tahetakse anda senistele muuseumitele lisajõudu. Ja seda nii finants, kui ka know-how mõttes. On see siis tõesti nii paha? Või on kõige taga ikkagi hirm oma direktori ametikohast ilmajäämine?