Lumi on omavalitsuste kukru hõredaks purenud (8)

LUMEVALLID SÕRVE TEEDE ÄÄRES: Tihti võib Sõrve kandis ringi liikudes näha teede ääres lumevalle, millest üle vaadata on pea võimatu. Torgu vallavanem ütleb muiates, et tunneleid nad veel ei kaeva, kuid käigud on juba olemas.
Foto: Raul Vinni

Nii mõnegi omavalitsuse rahakotist ähvardab tuul tänavuse lõputuna tunduva lumekoristuse tõttu peagi sirgelt läbi puhuda. Talv on alles poole peal, kuid väljavaated ülejäänud aastal teehoolduseks jaguvate vahendite osas ei ole juba praegu kuigi roosilised.

Torgus, kus sõidutee äärtes endiselt lumevallid taeva poole kõrguvad, otsitakse pingsalt lahendust, kuidas aina õhemaks jäävat valla rahakotti turgutada.
“Ütleme lühidalt nii – tunneleid veel ei ole, aga meil on käigud,” kirjeldas Torgu vallavanem Tiit Põld Oma Saarele sealseid olusid. “Ja loomulikult on selleks, et käike lahti hoida, läinud palju raha. Nagu igal pool,” rääkis vallavanem. Vastavalt sellele on ka kulutused suured olnud.

Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti sõnul on kaalutud ka riigilt rahalise toetuse küsimist, kuid seni pole ametlikult abipalumiseks läinud, sest analoogne olukord valitseb teisteski omavalitsustes. “Täna on kõik sellega hädas,” ütles Undrest. Kuidas vallad ülejäänud aasta jooksul teede korrashoiuks vajalike vahendite osas ots otsaga kokku tulevad, ei ole veel selge ning arutamist jagub.

Võimalik ühine abipalve

“Võib-olla tuleb teha ühine pöördumine riigile,” pakkus Mihkel Undrest, et kuna sarnane mure on paljudel, võiksid omavalitsused üheskoos riigile sellest märku anda. Ametlikult seda tema sõnul veel arutatud pole, aga omavalitsuste liidus võib see suure tõenäosusega jutuks tulla.

“Oleme hästi hakkama saanud, aga kulutused on olnud suuremad, kui oleme plaaninud, ja talv ju jätkub, nii et raske saab olema,” märkis ta.
Vallavanem Tiit Põllu sõnul koguneb eelarvekomisjon valla rahalist seisu arutama eeloleval kolmapäeval. Seejärel peaks selge olema, kui palju on seni kogu lumetõrje peale raha kulunud.

“Suure tõenäosusega me pöördume kuskile ja suure tõenäosusega on neid pöördujaid rohkem, aga ütleme nii, et on umbes 49 protsenti tõenäosust, et sellele pöördumisele tuleb positiivne vastus,” nentis Põld.
Pelgalt niisama kevadet ootama jääda ilmselt siiski ei saa. “Kes seda oskab öelda, mis ilmad edasi tulevad, aga see on kindel, et ülejäänud aasta jaoks jääb raha tunduvalt vähemaks ja see on suur probleem,” kinnitas vallavanem.

Linn abirahale ei looda

Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ei rutanud riigilt rahalise abi saamise osas kuigi optimistlik olema.
“Olen abirahade reaalse eralduse osas skeptiline, riigil napib omalgi raha,” kommenteeris ta. Kuressaare linnavalitsus ei ole seega tema kinnitusel ka riigi poole pöördumise teemat oma nõupidamisel arutanud.
Küll aga on Koovi sõnul linnal plaanis teha kokkuvõte senisest lumekoristusest ja tehtud kulutustest ning arutada edasist tegevust.

“On ilmselge, et sellise lumerohkuse jätkumisel ei ole ka meil võimalik sama hoolsalt ja tempokalt lume väljaveoga jätkata, mis omakorda toob kaasa liiklusolude halvenemise linnas,” põhjendas ta.
Kaalumisel on tema sõnul erinevaid lahendusi, kuid neist on linnavalitsus Kalle Koovi kinnitusel valmis lähemalt rääkima, kui asjad on läbi arutatud ja tegevuskava paigas.

Detsembrist veebruari alguseni on Kuressaare linnavalitsusel kulunud lumekoristusele kui tellitud teenusele keskeltläbi 820 000 krooni, millele lisanduvad lumevedu korraldava Linnamajanduse oma kulud.
Saare maavanema Toomas Kasemaa kinnitusel ei ole ükski kohalik omavalitsus lumekoristuse küsimuses maavalitsuse poole seni veel pöördunud. “See on ka loomulik, sest kuna raha eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siis ilmselt pöördutaksegi sellisel juhul otse sinna,” põhjendas ta.

Kui tõenäoliseks riigipoolse eraldise saamine osutuda võib, ei osanud maavanem prognoosida. “Kui kulud on ikka väga suured olnud, siis kindlasti tuleb toetada.”