Elu Karalas käib uue arengukava järgi (18)

Elu Karalas käib uue arengukava järgi

 

Missioon: püsik püüab püsida,
vanur väärikalt vananeda,
noor noorust nautida,
suvik sõprust sõlmida.

Esimene arengukava Karala külale sai tehtud aastateks 2003–2008 ja nüüdseks on kaante vahel arengukava aastateks 2010–2014. Praegu käib meil Karalas kahe suure projekti koostamine: külamaja laienduse rekonstrueerimise projekti koostab küla arenguselts ja Roopa sadama projekti MTÜ Lümanda Sadamad. Viimane on hiljuti tekkinud ühendus, mille eesmärk on Roopa ja Atla sadama arendamine. MTÜ-sse kuulub nii kohalikke kui ka suvemajade omanikke. Mõlemad projektid on esitatud PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmesse 3.2.

Aeg mõelda miljonites

Kui siiamaani pole me projektide koostamisel miljonitest isegi mõelda julgenud, siis nüüd koostame juba projekte, mille maksumus ulatub miljonitesse kroonidesse. Karala küla elanik, ärimees Mart Maastik, kes juhib ka vallavolikogu, on meid julgustanud palju suuremalt mõtlema. Kui Euroopa Liit on meile sellised rahalised võimalused andnud, siis miks mitte neid ära kasutada.

Seltsi liikmete arv kasvab pidevalt ja läheneb juba neljakümnele. Viimasel seltsi üldkoosolekul leidsime, et on aeg seltsi juhatust suurendada ja kaasata ka mehi, sest aastast 1996 on juhatus olnud kolmeliikmeline ja juhatanud on vaid naised. Nüüdseks kuulub juhatusse kolm naist ja kaks meest.

Mina arvan, et meie kandi tugevus on see, et nn suveelanikud sulanduvad aktiivselt meie külaellu, me võtame nad heal meelel vastu. Me ei aja siin mingit omade-võõraste poliitikat, nagu mujal kuulda on. Päris paljudest on saanud selles mõttes täieõiguslikud külaelanikud, et nad on pannud end hingekirja ka valla elanikeregistris. Piir suveelanik/põliselanik on meie puhul hoomamatu, meil on igast inimesest, kes tahab seltsi liikmeks tulla, heameel. Et oma küla arengut suunata, oleme kirjutanud arengukavasse mõisted “suvik” ja “püsik”. Muus kohas me vahet ei tee.

Ma leian, et oleme käitunud õigesti, kui oleme propageerinud seda, et kõik suvikud on seltsi liikmeina teretulnud. Nad on meie külaelu ja seltsitegevust väga palju rikastanud, sest inimesed on erinevate teadmiste ja oskustega ning just see on eriline rikkus, mis tagab külale jätkusuutlikkuse ja järjepidevuse. Karala küla on pea ainuke küla Lümanda vallas, kus elanike arv suureneb. 2009. a suurenes see kolme elaniku võrra ja praeguseks on püsielanikke juba 83 ning suveelanikke on natuke rohkem kui püsielanikke. Samas näiteks vähenes vallaelanike arv aastaga 14 inimese võrra.

Külamajja ei mahu kõik ära

Et külamaja on kitsaks jäänud, oleme tunnetanud juba aastaid. Erilise tõuke külamaja laiendamiseks andis uusaasta vastuvõtt, kui pooled inimesed ei mahtunud külamajja ära. Sellist asja pole varem märgata olnud. Jaanipeo pidamisel ei paistnud see silma – kes siis ilusal jaaniõhtul ikka nii väga tuppa kippus.

Uusaasta vastuvõtul jõudsime järeldusele, et on aeg maja laiendamine ette võtta. Külamaja ehitusprojekt on paberil juba 1998. aastast. Toonane vallavanem Jaanus Reede kirjutas projekti “Kodune Karala”, mis leidis rahastamist ja nii see ehitusprojekt valmis sai.

Meile tuleb kasuks ka praegune olukord, kus ehitajaid on suhteliselt lihtne leida ja hinnad on normaalsed. Samas on meil võimalus õppida teistelt seltsidelt, kes on selliseid suuremahulisi PRIA projekte ellu viinud. Oleme palju suhelnud ja infot kogunud, nii loodame teiste vigu vältida. Suurimad omavahelise koostöö vormid on Saaremaa Kodukant ja Saarte koostöökogu. Seltsidest on meil tihedamad sidemed Käesla, Randvere ja Kavandi seltsiga ning loomulikult Lümanda omadega.

Abistamine ja ühistegevus

Ka kohapeal on näha, kuidas inimesed rohkem koostööd teevad ja üksteisest hoolivad. Kes läheb linna, küsib kohe, on kellelgi midagi apteegist või poodidest vaja, on kellelgi vaja minna arsti juurde. Talgukorras koristatakse, ehitatakse, korraldatakse traditsioonilisi üritusi, peetakse külakoosolekuid, sporditakse jne.

Omavahel suheldakse just esmatarbevajaduste puhul väga palju, kuna kohapeal puudub pood, siis on abistamine ja nõrgemate aitamine otse hädavajalik. Külas tegutseb aktiivselt ja koolitab oma liikmeid Karala vabatahtlik tuletõrje selts. Kui juhtub õnnetus, on vabatahtlikud külamehed appi tõttamas, olgu väljas lumi, tuul või vihm.
Küla arengukava aruteludel on teemana üleval olnud ka Karala kauplusemajale uue elu sissepuhumine, seda saab loomulikult teha koostöös maja omanikuga. Meie arvates peaks see olema selline avaliku teenuse pakkumise koht, mingil määral ka võib-olla kauplus taas.

Maja asub küla keskel, tee on seal nüüdseks mustkatte alla viidud, tuleb vaid nuputada, mida seal ette võtta saaks. Meil elavad siin juuksur, pediküüri tegija-maniküürija, massöör, fotograaf, kunstnik, keraamik, müüjad jne. Lähedal asub Pilguse mõis, Vilsandi rahvuspark koos Loona mõisaga, suvel toimub meil igasugu huvitavaid üritusi. Kõik sellised asjaolud viivadki lõpuks hea idee sünni ja selle teostumiseni.

Unistused, rahvusvahelised sõprussuhted ja kokkuhoidmine

Karala kant on suutnud end maailmale positiivselt teadvustada, meil on päris arvestatavad rahvusvahelised suhted Prantsusmaal Tremont sur Saulx’i külaga. Rekonstrueeritud külamajja tuleb tulevikus ka üks väike Prantsuse nurgake, kus saab eksponeerida prantsuskeelset kirjandust, prantsuse kunsti ja muusikat. Kui me saaks endale veel mustkatte Kabeli teeristist külani ja kohaliku sadama, kuhu oleme kavandanud ka väikese muuseumi, siis oleks meie kant ikka üks maailma paremaid kohti, kuhu igal ajal tulla ja nautida seda, mis tehtud. Samas on kohalikel uhke tunne ja rõõm tehtust.

Arvame, et praegu on külarahval eriline koostegutsemise aeg. Me hoolime üksteisest ja teadvustame, et koht, kus elame, on elamisväärne just sellepärast, et me ise oleme selle koha peremehed ja vastutame selle eest, mida teeme, ja vastutame ka selle eest, mida tegemata jätame.
Selle loo kirjutamise ajal sain Prantsusmaalt kirja, kus prantslased ütlevad: “Meie siin oma külas hoiame kokku ja kindlasti ka teie oma külas hoiate kokku aastal 2010. Ühises kokkuhoidmises, suhtlemises ja hoolimises sünnib midagi imelist – sünnib kahest erinevast kultuurist, erinevate traditsioonidega inimeste vaheline sõprus ja see kestab igaviku, sellest räägivad lapsed ja ka lapselapsed.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)